Lääne-Viru haridusmaastik joonistati üles
Valminud on Lääne-Virumaa haridusvõrgu analüüs, mis annab ülevaate maakonna haridusvõrgu ja -asutuste hetkeolukorrast ja pakub välja lahendusi muudatusteks. Rahvastiku arv on vähenemas, küll ei kahane lähiaastatel gümnaasiumiealiste noorte hulk. Muuhulgas on väljakutse noorte õpetajate ja tugispetsialistide leidmine ning kiiremas korras tuleb otsustada Näpi kooli saatus.
Katrin Uuspõld
Mahukas raport analüüsib maakonna seniseid rahvastikuarenguid ning toob ära prognoosi aastani 2040, keskendudes haridusvaldkonna seisukohast peamistele vanusegruppidele. Samuti antakse ülevaade maakonna haridusvõrgust, õpetajatest ja tugispetsialistidest ning õppeasutuste kinnisvarast ja finantseerimisest. Keskendutakse ka tuge vajavatele lastele ning Näpi kooliga seonduvale. Analüüsis tuuakse ära ka maakonna hariduskorralduse tulevikustsenaariumid.
„Haridusvõrgu analüüsi maakondlik terviklik lähenemine loob hea pinnase kohalike omavalitsuste koostöö tõstmiseks otsuste tegemisel ning teenuste osutamisel haridusvaldkonnas. Samuti on analüüs oluliseks sisendiks maakonna arengustrateegiasse ja uue perioodi tegevuskavasse,“ rõhutas VIROLi tegevjuht Sven Hõbemägi.
Rakvere linna haridusspetsialist Vilja Messer, kes ka ise töörühmas osales, nentis analüüsile viidates, et paarikümne aasta pärast on sündivus märgatavalt vähenenud. Kümne aasta vaates väheneb lasteaiaealiste laste arv maakonnas 500-750 lapse võrra. Põhikooli laste arv hakkab oluliselt langema alates 2030. aastast ning 2040. aastaks võib olla vajalik põhikoolide klassikomplektide vähenemine võrreldes käesoleva aastaga ligi kolmandiku võrra.
„Aga gümnaasiumiastme lapsi kasvab peale. Kui algul kardeti, et riigigümnaasiumi tulles teistele gümnaasiumitele lapsi ei jagu, siis ma arvan, et gümnaasiumiastmes tekib eluterve konkurents,“ rääkis Messer. Analüüsi kohaselt gümnaasiumieas noorte arv järgneval kuuel aastal kasvab, ka järgneva 15 aasta vaates olulist kahanemist ei toimu.
Analüüsis nenditakse, et senised riigigümnaasiumide avamise kogemused näitavad, et need ei ole oluliselt mõjutanud ülejäänud maakonna gümnaasiumivõrku. Põhikoolijärgsetes koolivalikutes ei ole proportsioonid viimastel aastatel muutunud (gümnaasiumi valib ca 71% ja kutsehariduse 26% põhikooli lõpetajatest).
Arvestades gümnaasiumiõpilaste arvu prognoosi Lääne-Virumaal (ca 1000 õpilast järgmisel kümnel aastal), ametikoolivalikut põhikooli järgselt ja ametikooli võimalusi õppekohti pakkuda, siis säilib Lääne-Virumaal vajadus ca 400 munitsipaalgümnaasiumi koha järele. Seega on maakonnas umbes 2-3 munitsipaalgümnaasiumile koht ka pikemas perspektiivis, mis tähendab, et võrreldes praegusega peaks gümnaasiume olema poole vähem.
Pedagoogide nappus ja vanemaealisus on teema terves Eesti koolivõrgus. Lääne-Virumaal on põhikoolide õpetajatest 57% vanemad kui 50 eluaastat ja gümnaasiumiõpetajate seas on enam kui 50-aastaste õpetajate osakaal on 65%.
„Kindlasti teevad õigesti need juhid, kes omalt poolt soodustavad noorte pedagoogide tulekut,“ märkis Vilja Messer.
Rakvere valla volikogu esimees Peep Vassiljev nentis, et tõepoolest on õpetajate seas uusi tulijaid vähe. „See on terve riigi teema. Omavalitsused on motiveerida püüdnud, alates elamispinna pakkumisest ja starditoetusest, aga eks noor inimene teeb oma valikud. Aga see ei saa olla ühekordne kampaania,“ leidis Vassiljev.
Oluline osa analüüsist puudutas ka Näpi kooli, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Vassiljev meenutas, et kui omal ajal Sõmeru vald, praegune Rakvere vald, kooli haridusministeeriumilt üle võttis, siis kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei võimaldanud ühel MTÜl, mida ka VIROL on, kooli üle võtta. „Oli variant kool sulgeda või võtta ühe omavalitsuse kanda. Me otsustasime võtta,“ rääkis Vassiljev. „See kool peaks olema aga kõigi maakonna omavalitsuste ühiselt pidada. Esimesel võimalusel peaks see VIROLi päevakorda jõudma, sest asjaga on rohkem kui kiire,“ nimetas Vassiljev.
Analüüsist selgus, et suureneb tuge vajavate laste hulk ja vajadus nendega tegeleda, sh koolieelses eas. Omavalitsuste haridusjuhtide hinnangul on ideaalolukorraga võrreldes hetkel puudu enam kui 77 ametikoha jagu spetsialiste (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog) ehk praegu on kaetud vaid 51% koguvajadusest.
Töörühmas osalenud Tamsalu gümnaasiumi direktor Aivi Must tõi välja analüüsist olulise nüansina haridusvaldkonna maakondliku koordineerimise. „On oluline, et meil tekiks VIROLi juurde selline ametikoht, sest keegi peab ka maakondlikke haridusprojekte juhtima,“ leidis Must.
Muuhulgas tõi analüüs välja ka soovituse leida lahendusi koolide taristu arendamisel selle optimaalsemaks kasutamiseks – koolide pinda oleks kulutõhusa kasutamise vaates vajalik vähendada maakonna vaates ligi kolmandiku võrra. Taristu arendamisel soovitatakse võtta suund väikemate koolide puhul nende mitmeotstarbelise kasutamise suunas, kuhu koondada nii lasteaed, põhikool kui ka kaasuvad kogukonna vabaaja- ja kultuuriteenused, näiteks raamatukogu, kultuurikeskus, noortekeskus.
Analüüsi tellis Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, rahastas Euroopa Sotsiaalfond ja koostas OÜ Cumulus Consulting, kaasates maakonna omavalitsuste haridusvaldkonna spetsialistidest ja -juhtidest koosneva juhtrühma. Analüüsiga on võimalik tutvuda Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehel.
