Lääne-Virumaa metsaomanikud olid toetuse küsimisel aktiivsed
Erametsakeskus kiitis heaks 2,36 miljoni euro väärtuses taotlusi metsahoolduse rahastamiseks, Lääne-Virumaa metsaomanikud saavad toetusraha kokku 250 tuhat eurot.
Liisi Kanna
SA Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht Kertu Kekk märkis, et kokku küsiti metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetust 2017. aasta voorus 2,72 miljonit eurot.
„Taotluste hindamisel kontrolliti nende vastavust määruses esitatud nõuetele. Enim esinenud veaks oli kehtivate inventeerimisandmete puudumine. Toetuse taotlemiseks peavad need andmed olemas olema,“ selgitas ta.
„Kuna esmajärjekorras toetati tormikahjustuste likvideerimist, ei jätkunud toetusraha metsapuude taimehaiguse ja –kahjustuse vastase tõrjevahendi soetamise ja kasutamise, metsatulekahjude ennetamise ning lõkke- ja õppepuhkekoha rajamiseks esitatud taotluste rahuldamiseks,“ lisas ta.
Toetust määrati kokku 2,36 miljonit eurot ning suurima kaaluga tegevused olid noore metsa hooldamine, mida toetatakse 1,377 miljoniga ning tormikahjustuse kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine, milleks antakse 0,9 miljonit eurot. Kekk märkis, et väiksemas mahus, kokku umbes 80 tuhande euroga, toetatakse puude laasimist, ulukikahjustuste ennetamist ning seadmete ja tarvikute soetamist.
Tormikahjustuste kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks oli esialgu eelarves ette nähtud 700 tuhat eurot, toetust taotleti aga veidi üle miljoni euro. 2016. aasta juulis Lõuna-Eestit räsinud tormi põhjustatud suureulatuslike kahjustuste tõttu suurendas maaeluminister toetuse eelarvet 900 tuhande euroni. Enim investeeritigi tormikahjustuste kõrvaldamisse Lõuna-Eesti maakondades, eesotsas Valgamaaga.
Toetuse taotlemisel näitasid suurt aktiivsust üles ka meie maakonna metsaomanikud. „Lääne-Virumaalt küsiti toetust kokku 329 tuhat eurot, toetust määrati 112 metsaomanikule kogusummas 250 tuhat eurot,“ tõi kommunikatsioonijuht esile.
„Tormikahjustuse kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks määrati toetust 118 tuhat eurot, ülejäänud summa moodustas noore metsa hooldamiseks, ulukikahjustuste ennetamiseks ja seadmete soetamiseks makstav toetus. Hooldusraieid kuni 30 aastases metsas planeeritakse Lääne-Virumaal teha 828 hektaril,“ lisas ta. Noore metsa hooldamist toetatakse mahukalt ka Pärnu-, Põlva-, Jõgeva- ja Ida-Viru maakonnas.
Kekk avaldas heameelt, et Lääne-Viru metsaomanikud on valmis oma metsa kasvatamisse investeerima ning kasutavad selleks aktiivselt toetusvõimalusi. „Lääne-Virumaal abistasid metsaomanikke toetuste taotlemisel Rakvere Metsaühistu ning metsaühistu Viru-Lemmu Metsaselts. Nende kaudu küsis toetust ligi kaks kolmandikku seal raha taotlenud metsaomanikest,“ märkis ta.
Toetusraha kättesaamiseks peab metsaomanik Erametsakeskusele ise või läbi metsaühistu esitama maksetaotluse. Tööde tegemiseks on metsaomanikel olenevalt taotlemise viisist aega aasta kuni 18 kuud. Järgmine võimalus metsahoolduseks toetust küsida on 2018. aasta juunikuus.
Tormikahjustuse kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks antakse 0,9 miljonit eurot. Fotol 2016. aasta tormikahjud Valgamaa erametsas. Foto: SA Erametsakeskus
