Lääne-Virumaal kütiti enim karusid

Keskkonnaamet lubas sel karujahi hooajal küttida kuni 56 pruunkaru, kellest kütiti 54 isendit, neist 13 Lääne-Virumaal.

Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht oli lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil. Karu üldarvukus Eestis on 2016. aasta sügisese seisuga ligi 700 isendit.

Pruunkaru küttimismahu määramisel arvestati karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2016. ja 2017. aasta kahjustuste ulatust. Maakonna limiit jagati omakorda jahipiirkondade vahel ning küttimist suunati rohkem neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal enim esinenud.

„Enamikes maakondades lõppes karujaht küttimismahu ammendumise tõttu juba septembri lõpuks. Üks karu jäi küttimata Viljandimaal ning teine Ida-Harjumaal, kuhu oktoobris anti täiendav luba küttimiseks,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Enim kahjustavad karud mesitarusid ja silopalle, vähemal määral teevad liiga koduloomadele. Mullusega võrreldes on kahjustuste arv mõnevõrra kasvanud.

Riik kompenseerib karu tekitatud kiskjakahjud kuni 100 protsendi ulatuses. Ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjud liidetakse kokku ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa 64–128 eurot aasta kohta. Omavastutuse osa määramisel arvestatakse vara kaitseks kasutatud kahjustuse vältimise abinõude efektiivsust. Kahjude vältimiseks rakendatavad ennetusmeetmed hüvitatakse 50 protsendi ulatuses.

2017. jahiaastal kütiti pruunkarusid maakonniti järgmiselt:

Harju maakond – 7;

Hiiu maakond – 0;

Ida-Viru maakond – 10;

Jõgeva maakond – 6;

Järva maakond – 4;

Lääne maakond – 0;

Lääne-Viru maakond – 13;

Põlva maakond – 2;

Pärnu maakond – 3;

Rapla maakond – 3;

Saare maakond – 0;

Tartu maakond – 4;

Viljandi maakond – 1;

Valga maakond – 1;

Võru maakond – 0.

Kuulutaja

Karu lõhutud mesitaru. Foto: Aimar Rakko