Lääne-Virumaal paranes silmaarstile pääs, günekolooge napib
Alates 1. oktoobrist algas haigekassal uus viieaastane eriarstiabi lepinguperiood üle Eesti 89 erakliinikuga, et parandada eriarstiabi kättesaadavust. Lääne-Virumaal on peamine eriarstiabi teenuseosutaja Rakvere haigla, uueks haigekassa lepingupartneriks erasektoris on tervisekeskus Silmarõõm OÜ.
Katrin Uuspõld
„Erakliinikud täiendavad haiglate pakutavaid teenuseid ja annavad inimestele eriarstiabi saamiseks lisavõimaluse,“ ütles haigekassa partnersuhtluse osakonna juht Marko Tähnas.
Tema sõnul kasvasid lepingumahud erakliinikutega kasvasid kümmekond protsenti võrreldes varasemaga ehk selle võrra rohkem saab patsiente vastu võtta.
„Keskmiselt on Lääne-Virumaal ravi kättesaadavus parem kui Eestis. Mõnevõrra kauem tuleb oodata nahaarsti juurde pääsemist, sest see on saatekirjata eriala. Samuti on veidi pikem järjekord osade spetsialistide juurde nagu näiteks hematoloog, ortopeed ja neuroloog,“ tõi Marko Tähnas välja. „Ravi kättesaadavuses on seis paranemas oftalmoloogias ehk silmaarste on Lääne-Virumaal nüüd rohkem. Ühtlasi on parem olukord koduõenduses. Samas on hetkel veel vara hinnanguid anda, kuna uus lepinguperiood alles algas ja jälgime, kuidas partnerid hakkavad lepinguid täitma.“
Tähnas nimetas, et väljakutse on Lääne-Virumaal praegu günekoloogia erialal. Hetkel pakuvad maakonnas günekoloogi teenust lisaks AS Rakvere haiglale kolm osaühingut. Rakvere haigla juht Ain Suurkaev märkis, et tõepoolest, ambulatoorset vastuvõttu tegevaid naistearste haiglal pärast dr Mait Karlise pensionile minekut napib. „Mingis mahus me ambulatoorset vastuvõttu teeme ka nüüd, kuid otsime günekoloogi juurde,“ rääkis Suurkaev.
Optometrist ja silmaarst
Silmaarstide vastuvõttu on Rakvere haiglas Suurkaevu sõnul mahu poolest veidi üle ühe koha. „Prillide välja kirjutamiseks ei pea minema silmaarsti juurde, selleks on optometrist. Inimesed ei oska sageli neid valikuid teha – silmaarst on siiski silmahaiguste ravija. Kui silmaga on ravivajadus, uuringute vajadus, siis on silmaarsti valik õige. Patsiendid vahel teadmatult kuritarvitavad silmaarsti aega, kui lähevad prille küsima,“ nimetas Ain Suurkaev.
Sellest kuust on haigekassa lepingupartneriks tervisekeskus Silmarõõm, kes on Rakveres tegutsenud pea aasta. Silmarõõmu juhatuse liige Sigrid Mihhailova ütles, et algusest peale on pöördutud nende poolde tõsiste silmamuredega. „Järjekorrad on olnud siinkandis pikad, palju probleeme on olnud lastega. Silmaarst peaks kontrollima kolmeaastaselt lapse silmi, kui seda ei ole tehtud, on probleem süvenenud. Palju on eakatel tulnud visiidi käigus välja vajadus operatsiooniks, väga palju on erakorralisi patsiente näiteks silmapõletikuga,“ kirjeldas Mihhailova.
Ta selgitas, et kui seni oli nende juures visiiditasu 35 eurot, siis nüüd tuleb patsiendil tasuda visiidi eest viis eurot ja uuringute kulud katab haigekassa. „Uuringud tehakse kohapeal, meil töötab kolm arsti, kõik neist ka opereerivad ning vajadusel pannakse kohe ka operatsiooniaeg Ida-Virumaa keskhaiglasse,“ nimetas Sigrid Mihhailova.
Alustada perearstist
Oma tervisemurega peaks kõigepealt pöörduma oma perearsti poole, kes oskab patsiendi vajadusel ka õige eriarsti juurde suunata.
Haigekassa tasub ravikindlustatud inimese eriarstiabi eest ainult siis, kui raviasutusel on leping haigekassaga. Marko Tähnas haigekassast nentis, et pole harv juhus, kus ravikindlustatud patsient on oma ravi eest ootamatult pidanud ise maksma, kuna ta ei ole pöördunud haigekassa partneri poole. Seepärast on enne eriarsti juurde minekut mõistlik alati üle küsida, kas raviasutusel on haigekassaga leping ja arstiabi saab haigekassa kulul. Kui raviasutusel on haigekassaga leping, tuleb ravikindlustatud inimesel maksta visiiditasu viis eurot.
Kindlustatud inimesel on õigus valida sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping. Vastuvõtuaja leidmiseks tasub digiloost (www.digilugu.ee) vaadata, mida raviasutused üle Eesti pakuvad. Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja. Ilma saatekirjata saab pöörduda silmaarsti, naha- ja suguhaiguste arsti, günekoloogi ning psühhiaatri juurde. Lääne-Virumaal on kümme raviasutust, kelle juures saab ravikindlustatud inimene haigekassa toel eriarstiabi. Rakvere haigla pakub eriarstiabi järgmistes valdkondades: günekoloogia, oftalmoloogia (silmahaigused), otorinolarüngoloogia (kõrva-nina-kurguhaigused), ortopeedia, sisehaigused (sh endokrinoloog, gastroenteroloog, kardioloog, neuroloog, pulmonoloog, reumatoloog, pediaater), taastusravi, üldkirurgia. Viimast pakub Rakvere haigla lisaks Rakverele ka Tapal.
Lisaks üldhaiglale on haigekassal maakonnas lepingupartnerid mitmes valdkonnas: naha- ja suguhaigused (Kanni Vahvik-Heinsoo OÜ ja Tiina Rannala-Lille OÜ), günekoloogia (Tiina Mäeker OÜ, Ciconia OÜ, Marika Jõgi OÜ), psühhiaatria (Mari Viik OÜ ja Tiiu Tandre OÜ), kõrva-nina-kurguhaigused (otorinolarüngoloog Tiina Pruler-Ild). Alates oktoobrist pakub Rakveres uue haigekassa lepingupartnerina silmaarsti teenust tervisekeskus Silmarõõm.
Haigekassa on teada andnud, et investeerib neljandas kvartalis erasektori eriarstiabiteenusesse 11 miljonit eurot, järgmise aasta jooksul kokku ligikaudu 55 miljonit ning järgnevatel aastatel eriarstiabi teenuste ostmise maht erasektorilt kasvab veelgi.
