Lääne-Virumaal vähenes kuritegevus
Nädala algul avaldas Justiitsministeerium selle aasta esimese kahe kuu kuritegevuse statistika, millest selgub, et võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on numbrid langustendentsis. Seitsmes maakonnas on kuritegude üldarv aga suurenenud, selle põhjuseks võib olla, et kuritegudest antakse rohkem teada.
Kaius Mölder
Jaanuaris ja veebruaris registreerisid õiguskaitseasutused kokku 4474 kuritegu, mida on mullusest 183 võrra ehk neli protsenti vähem.
Kui vaadata maakonniti, siis Tartumaal oli mullusega võrreldes 156 kuritegu vähem, Lääne-Virumaal 68, Harjumaal 57, Viljandimaal 38, Saaremaal 21, Võrumaal 11, Jõgevamaal üheksa ja Hiiumaal neli kuritegu vähem. Valgamaal kasvas kuritegevus 40, Pärnumaal 19, Ida-Virumaal 17, Raplamaal 10, Läänemaal ja Järvamaal kuue ning Põlvamaal kolme episoodi võrra.
Justiitsministeeriumi analüüsi talituse juhataja Jako Salla sõnul ei tasu nendest numbritest otsida mingit kindlat mustrit, sest kuritegude trendid võivad olla mõnevõrra kõikuvad. „Kuritegude arvu mõjutavad eelkõige vargused ja kehalised väärkohtlemised, samuti on aastad näidanud, et kuritegudest teatamine võib erinevatel ajaperioodidel suuresti erineda,“ ütles Salla. Ta lisas, et palju sõltub ka kohaliku piirkonnapolitseiniku tööst. Kui politseinikud tegelevad rohkem perevägivallajuhtumitega, siis inimesed annavad neist rohkem ka teada, mis omakorda kajastub statistikas.
Meedia kirjutab sageli just avalikes kohtades toime pandud vägivallakuritegudest, olgu selleks siis Tartu pereisa peksmisjuhtum, tapmine Paide südalinnas või rüselused-kaklused Rakveres Virma pubi juures. Samas pole selles valdkonnas tõusvat trendi näha, sest need numbrid on viimastel aastatel üsna samal tasemel püsinud.
Palju on räägitud korterivargustest – politsei raporteerib sageli vargajõukude tabamisest. Samas moodustavad vargused korteritest vaid kümme protsenti varguste üldarvust. Korterivarguste mõju on inimeste turvatundele aga seevastu väga tugev. „Põhiliselt varastatakse asju autodest, siis kaubanduskeskustest. Varaste „lemmikud“ on sageli mobiiltelefonid. Samas on selliste vargustega tekitatud kahju oluliselt väiksem kui vargustel korteritest,“ rääkis Salla.
Justiitsministeeriumile teeb head meelt tapmiste arvu vähenemine. Esimese kahe kuu jooksul sooritati üle Eesti tapmisi koos tapmiskatsetega kolmel korral, möödunud aasta samal perioodil oli see number viis ja veel hilisematel aastatel kümne ringis.
Kuigi võib jääda mulje, et iga nädal tabatakse kümneid purjus autojuhte, siis statistika näitab selles osas väikest langustendentsi. „Kriminaalses joobes autojuhte tabatakse aastast aastasse üha vähem. Samas on oluliselt kasvanud hoopis teine liikluskuritegu – süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine. Kui isik jääb kolmandat korda aasta jooksul vahele juhtumisõiguseta sõiduga, toob see endaga kaasa kriminaalvastutuse. See omakorda on oluliselt suurendanud liiklusalaste kuritegude üldarvu,“ võttis Salla statistika kokku.
