Lambafestivalist kasvas välja mastaapne maaelufestival
28.mail toimub Sõmerul maaelufestival. Roheuulits, ponikaarik, miniloomaaed, lambaoksjon ja vasikanime konkurss ning kogu päeva vältav kultuuriprogramm pakuvad lustimist nii suurtele kui väikestele.
Ülle Kask
Maaelufestivali „vedur”, Sõmeru valla keskkonnaspetsialist Maia Simkin rääkis, et kui neli aastat tagasi esimene lambafestival toimus, ei osanud korraldajad uneski näha, et ajapikku kasvab üritusest välja hoopis mastaapsem maaelu tutvustav festival. „Anname kõigile taime- ja loomakasvatajatele võimaluse tulla oma väikefirmaga laadaplatsile, et promoda elu maal.”
Festivalile antakse avalöök ettevõtete ja põllumajandustehnika paraadiga. „Rongkäik algab Sõmeru puiestee otsast ja seda on mõistlik vaadata alevi keskelt,” teavitas Simkin.
Roheuulits aiapidajate rõõmuks
Laada-ala algab roheuulitsaga, kuhu on välja pandud kõik aiandusega seonduv.
Käes on sirelite õitseaeg ning festivalilt võib selle suursuguse aiaehte enda koduaeda soetada. Mädapea mõis müüb Lätist pärit sireleid.
Juhani Puukool tuleb festivalile rikkaliku suvelilleamplite valikuga. Põltsamaa Roosiaed toob kaasa mitukümmend uut sorti lillede kuningannasid, Plantest Grupp Rakverest püsikuid ning Elise aed Järvamaalt haruldasi taimeliike.
„Aiataimed vajavad eluspüsimiseks ka rammusat mulda. Väga kasulik toit on neile Vermi kompost, mis valmistatud sõnniku- ja vihmaussidest,” teavitas aednik ja keskkonnaspetsialist Maia Simkin. „Inju Graanul OÜ pakub aga allapanu- ja multšimaterjali.”
Põllumehed tutvustavad maaettevõtlust ja farmerid loomi
„Ilma maaettevõtjateta puuduks elu maal,” ütles Maia Simkin. Ettevõtlusalal tutvustab oma tegevust laenuühistu. Väljas on tehnika „raskekahurvägi” alates traktoritest ja lõpetades sõnnikulaoturitega. Üles pannakse Virumaa Põllumeeste Liidu telk, kus näidatakse temaatilisi filme. Tegutseb piimabaar ja müügil on kohalike farmerite toodang: singid, vorstid, toores liha ja köögivili.
Maia Simkin rõhutas, et talutootjad võtku julgelt kaasa mulluseid kartuleid, kapsaid ja porgandeid. „Kellel head säilituskohad, on ehk mõni õungi keldrinurgas. Ei pea ju kevadel ostma poest kallist värsket välismaist kraami, kui kodumaine ületalve hästi säilinud.”
Põnevat söögipoolist pakuvad laadalistele Ida-Viru Kutsehariduskeskuse noored kokad, kes valmistavad kohalikust põllumajandustoodangust barbecue-roogasid.
Eksponeeritakse nii suuri kui väikeseid kodu- ja põllumajandusloomi
Näiteks OÜ Lahe Maamees veab kohale veise koos vasikaga, kellele ühiselt nime otsima hakatakse. „Paar kuud tagasi ilmavalgust näinud vasikas tuleb koos veise-emmega festivalile ja ootab endale vasikanime konkursil ilusaimat nime. Kaarli farm toob aga festivalile vasikad, kes armastavad lustida ja on meelitatud, kui lapsed neile tähelepanu pööravad.” Näha saab ka Rannarantšo miniloomaaia pisiasukaid
Eksootilisematest loomadest tuuakse väljanäitusele õrnad ja arad alpakad. Maia Simkin rääkis, et eelmistel kordadel on need loomakesed hirmsasti kartnud. „Sel aastal aga tuleb Wile Alpaka farm Türi vallast, kelle loomad ei karda, sest elavad kodus treileris, farmer tuleb selle- sama treileriga ning alpakad tunnevad ringi sõites end kui kodus.”
Lammaste ja kitsedega on väljas Rägavere mõis, kes toob pügamisele 50 lammast ja pakub toidutelgis lambasuppi. Mikkeni lambatalu näitab ametlikult tunnustatud Kihnu maalammast. Mäehansu talu toob tallekeste kõrval lambaoksjonile tõujäära.
Simkini sõnul olevat tõujäärad möödunud aastatel oksjonile läinud väga odava alghinnaga. „Ei tohi ülevoolavalt hasarti minna,” ütles ta. „Möödunud aastal pidi üks härra oksjonipidajatele jäära tagastama, kuna tema teine pool ei tahtnud loomast midagi kuulda.”
Kultuuriprogramm, õnneloos ja lastehoid
Kultuuriprogramm on festivalil tihe. Esinevad Rakvere Linnaorkester, Uhtna Pasunakoor ja Sõmeru valla taidlejad. Kell 13 astub suurel laval üles ansambel Justament.
„Vabalavale ootame noori muusikuid, kes tahavad ennast näidata,” teavitas Maia Simkin. „Muusik, kes mõnd pilli hästi mängib, võib mütsi maha panna ja nõnda veidi raha teenida. Aga sellisel juhul peab ta olema tõesti muusik, keda on meeldiv kuulata.”
Lastel on festivalil sel aastal eriti palju tegemist. Suusahüppe Marumägi, maadlusmatt koos maadlejatega ja multifilmituba on ainult üks osa atraktsioonidest.
„Kui vanemad tulevad lastega pereüritusele, siis peavad lapsed saama seda melu ka nautida,” leidis Maia Simkin. Festivalil on lastehoid, kuhu suuremate tehingute tegemise ajaks lapse paigutada saab. Kauem kui tunniks ajaks last aga hoiule ei võeta.
Õnneloosist rääkides märkis Simkin, et loos maksab küll 3 eurot, kuid see-eest on festivalile sissepääs tasuta. „Aga auhinnad on kobedad ja keegi ju ei sunni loosi võtma. Loterii tulu läheb ürituse korralduskulude katteks.”
Maia Simkin rõhutas, et vältimaks loomade närvilisust, ei ole soovitav koeri laadale kaasa võtta.
Maaelufestival algab kell 10 ning kestab kella 18ni. Üritus on alkoholivaba ning kõigile külastajatele tasuta.
