Laupäeval süttivad taas muinastuled
Tänavusest muinastulede ööst võtab Eestis osa arvatavasti ligikaudu 50 tuhat inimest. 2018. aastal plaanitakse aga moodustada ümber Läänemere lõkete kett, kus loodetakse osalemas näha miljonit inimest.
Liisi Kanna
Muinastulede öö traditsioon sai alguse ligi veerand sajandit tagasi. 1990ndate alguses taaselustati Eestis ja Soomes üheaegselt iidne tulede süütamise tava, meenutamaks meie esivanemaid, kes läitsid lõkkeid ohuteadete edastamiseks ning laevade juhatamiseks. Muinastulede öö lõkete süütamise peamine eesmärk on ühiselt tegutsedes suurendada mereäärsete rahvaste ühtsustunnet.
Üle-eestiliseks tavaks võib muinastulede ööd pidada 2009. aastast, mil loodi vastavasisuline veebikaart, kuhu saab märkida lõkete toimumiskohti ning osalejate arvu.
Asja üks algataja, MTÜ Tulerand eestvedaja Mairold Vaik, ei osanud oodata, et lõkete süütamine rahva hulgas nii lühikese ajaga levib. „Usk oli kindlasti olemas, et see saab populaarseks. Idee iseenesest on nii hea. Meie aitame lihtsalt idee levitamisele ja teostamisele kaasa. Aga et see nii kiiresti levis, see oli üllatus.“
Mees nentis, et esimesel viiel aastal osalusaktiivsus kasvas, viimasel paaril aastal on aga stabiilseks jäänud.
Vainupea lõkkeüritus
Neljapäeva lõunase seisuga võis veebikaardil näha juba … Tänavuseks lõkkekohtade arvuks pakkus Vaik 600-700, osalejate hulgaks 40-50 tuhat. Samas arvas ta, et umbes kahte kolmandikku läidetud tuledest kaardile ei märgitagi, sest muinastulede ööst on kuuldud tuttavate vahendusel ning netileheküljest ei teatagi.
Muinastulesid ei süüdata aga mitte üksnes Eestimaal, vaid ka Soomes, Rootsis, Lätis ning kaugemateski riikides. „Soomes võib reaalselt osaleda umbes 30 tuhat inimest, Lätis 8-10 tuhat,“ sõnas eestvedaja ning jätkas, et lõkkeid on varasematel süüdatud ka nii Ameerikas, Austraalias kui Venemaal, ainult Aafrikas vist veel mitte.
Lääne-Virumaal on aga lõkkekohti märgitud küll. Väiksemate, lähedaste keskis peetavate lõkkeõhtute kõrval on kaardile üles seatud näiteks avalikud üritused Kunda sadamas ning Vainupeal.
„Vainupeal on muinastulede öö õhtul lõket tehtud juba aastaid. Ühiselt on kogunetud nii kabeli kõrvale kui Suureliiva randa,“ kirjeldas Vainupea küla seltsi juhatuse esimees Mario Luik. „Külaseltsi jaoks on käesoleva aasta muinastulede öö õhtu sisustamine Vainupeal järjestikku nüüd juba kolmandaks korraks. Loodame, et sellest kujuneb välja igal aastal üksnes positiivseid emotsioone pakkuv traditsioon.“
Tänavu saavad soovijad Vainupea kabelis kuulata tasuta Kristjan Üksküla kontserti. „Kabeli kõrval asuval lõkkeplatsil süütame pärast kontserdi lõppu lõkke. Plaanis on küünaldega kaunistada ka kabelit ümbritsev aed,“ tutvustas Luik.
- aastal miljon osalejat
Varasemalt on muinastulede öö kandnud ka mõnd lisasõnumit. Näiteks otsiti möödunud aastal koostöös arvamusfestivali meeskonnaga Eesti tulevikulugu ning aasta varem keskenduti keskkonnateadlikkuse tõstmisele. MTÜ Tuleranna tegemisi toetati ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse tõstmise meetmest.
„Enda kogenematuse tõttu tuli sekeldusi ette, aga nendepoolne abi ja konsultatsioon oli väga tugev,“ meenutas Vaik.
Tänavu n-ö teemat ei ole. „Seekord on vaheaasta, et inimesed saaksid muinastulede öö enda mõttele keskenduda. Me ei karda, et lõkkeid seepärast vähem süüdatakse. Eelmisel aastal tuli ka tagasisidet, et muinastulede öö on muinastulede öö – milleks kogu aeg mingi kampaania,“ rääkis eestvedaja.
Lisaks valmistutakse juba ka 2018. aastaks, mil plaanide kohaselt võiks moodustuda ümber Läänemere tihe lõkete kett. Vaigu sõnul on sellise keti idee algusest peale olemas olnud, kuid varem ei pandud kindlat kuupäeva paika. Nüüd, koostöös Eesti Vabariik 100 meeskonnaga on tähtajaks määratud 25. august 1018. Osalemas loodetakse näha miljonit inimest.
„Kui Poola asjaga kaasa tuleb, siis saame miljoni kokku küll. Läbirääkimised käivad,“ selgitas Vaik.
Miks peaksid inimesed muinastulede ööle tulema? Mairold Vaigu sõnul ei ole muinastulede öölt saadavat emotsiooni seletada võimalik. „Sellest saab siis aru, kui ise oled ära käinud. Sellist ühtsustunnet iga päev ei tunne,“ rääkis ta ning lisas, et see on võrreldav laulupeol tekkiva ühtekuuluvustundega.
Foto: muinastuled.ee
Muinastulede ööl loetav loits on pärit Soomest Turu saarestikust.
„Põle, muinastuli, põle! Põle puhtamale Läänemerele. Põle selle elujõulistele rannaküladele ja saartele. Põle Läänemere kultuuri mineviku ja tuleviku rikkusele. Põle ajaloolisele ühtekuuluvusele ning vastutusele Läänemere tuleviku eest!“
