Laur Kaljuvee: kas viskame ettevõtlikud noored liiga lihtsalt üle parda?
Igal aastal lahkub Rakverest umbes 200 noort inimest. Uuringud prognoosivad, et tulevik ei ole sellest vaatest kuidagi roosiline – ka parimate arengute järgi jätkab Rakvere rahvaarv kahanemist, küsimus on vaid tempos. Just noorte lahkumine tekitab lumepalliefekti – vähem lasteaia- ja koolikohti, vähem õpetajaid, vähem tarbijaid, vähem töökäsi kohalikus ettevõtluses. Midagi tuleb ette võtta.
Paradoksaalsel kombel on just töökohtade ja praktikavõimaluste loomine võtmetähtsusega, et noored saaksid end Rakveres teostada. Kutse- või keskkooli lõpetanud noor seisab kahtlemata keeruliste valikute ees – kas/kuhu minna edasi õppima, millist töökohta valida ja sellest tulenevalt kuhu paikseks jääda. Leian, et noori ei tohi jätta nendes küsimustes üksi ning kindlasti ei pea ka lapsevanemad lahenduste pakkumises jääma noore ainsaks toeks.
Kui kooli lõpetanud noor saab kodukandis töökäed valgeks, tekib tal arusaam, et siin on tööd mida teha, sellega saab ära elada ja ehk ei olegi vaja õnne mujalt otsida. See mõistagi ei tähenda, et osad ei võiks minna mujale õppima või end täiendama, küsimus on rohkem selles, kas nad oskavad kodulinna väärtustada ka siinsete töövõimaluste vaatest.
Noored tahavad Rakveres elada, teeme selle valiku neile lihtsaks
Toon ühe näite. Suhtlesin hiljuti ühe kahekümnendates noormehega, kes oli läinud pärast Rakvere Reaalgümnaasiumi lõpetamist Tallinnasse õppima ning otsis erialast töökogemust. Kuigi ta ütles, et hetkel Rakverre naasta ei plaani, siis teeks ta seda suurima hea meelega näiteks 10-15 aasta pärast, siis kui on piisavalt oskusi-kogemusi ammutanud. Ta kordas seda, mida kõik teame – Rakvere ja Lääne-Virumaa on lihtsalt väga hea keskkond kus pere kasvatada ja siinne kogukond on ühtehoidev. Ka minu enda jaoks sai 13 aastat tagasi just see kaalukeeleks, kui otsustasin pärast õpinguid ja esimesi tööaastaid kodulinna naasta.
Peatame väljarände ja loome noortele paremad arenguvõimalused
Minu plaan on luua koos ettevõtjate, noorte endi ja haridusjuhtidega mõttekoda. Rakveres ja selle lähiümbruses on väga palju tublisid ettevõtteid, kes saavad noortele pakkuda väga erinevaid töö- ja praktikavõimalusi. Samuti on meil hea keskkond, kus ise ettevõtlusega alustada.
Olen palju suhelnud kohalike ettevõtjatega ning nad ütlevad kui ühest suust – töökäsi on vaja ning häid töökäsi on raske leida. Ometi on meil sadu noori, kellele pole iial tutvustatud kohalikke ettevõtteid või sealseid praktikavõimalusi. Seega tuleb ettevõtjad ja noored saada ühe laua taha, aga sellest üksi ei piisa. Haridusjuhtide kaasamine aitab luua püsiva süsteemi kuidas noori juba koolipingist kohalikku ettevõtlusesse kaasata.
Mõelge milline kergendus võib olla kui tead juba pärast keskkooli lõppu, et kodukandis on tööd ja head võimalused end arendada. See on see teadmine, mis jääb noortega ka siis, kui nad otsustavad end mujal täiendada. Meie asi on tegutseda ja mitte visata ettevõtlikke koolinoori lihtsalt üle linna parda. Ärme sae oksa, millel ise elame.
Minu plaan on luua:
- Noortele paremad töö- ja arenguvõimalused!
Loome ettevõtjate, koolijuhtide ja noorte endiga mõttekoja, et noori paremini kohalikku tööellu kaasata. Olgu selleks rohkemad praktikavõimalused, töövarjuks käimine või malevatöö. - Avatud ja paindlik ettevõtluskeskkond!
Ettevõtjad loovad töökohti ja nende töövõimaluste olemasolu muudab Rakvere atraktiivseks praegustele ja tulevastele linnaelanikele. Toetame ettevõtjaid ja loome neile paindliku ettevõtluskeskkonna. Rakvere peab olema ühtviisi hea arengukeskus nii tavalistele kui ka iduettevõtetele. - Turvaline, kiusamisvaba koolikeskkond!
Õppimist ei toeta kiusamine, konfliktid ja joonlauaga tulemuse mõõtmine. Vaja on usalduslikku ja mõnusat keskkonda, kus töötavad koos õpetajad, lapsed ja lapsevanemad.Pean oluliseks kiusamisvaba õpikeskkonda ja nooremates kooliastmetes kujundavat hindamist.
