Laur Kaljuvee: Rakvere noortel on õigus rõõmsale kooliajale
Eesti haridussüsteem on teatavasti maailma tipptasemel. 2018. aastal tehtud rahvusvahelise PISA testi tulemusel, kus osalesid ka Rakvere noored, olid Eesti õpilased Euroopa riikide pingereas nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. Põhjust uhke olla on kuhjaga! Küll aga on jätkuvalt küsimus, kas teadmiste ja õnneliku kooliaja vahel on võrdusmärk.
Hea algus on see, et riik on hakanud viimaks uurima lisaks õppeainete soorituspunktidele ja eksamitulemustele ka õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahulolu koolieluga. Kui vaadata viimaseid 2018. aasta uuringu tulemusi, siis ei saa just öelda, et õpilastele koolis ei meeldi, pigem aga tuleb ausalt sõnastada, et nad taluvad kooli.
Veelgi enam, kui vaadata näiteks Rakvere 8.klassi õpilaste rahuolu, siis on näha, et peaaegu kõikide näitajate poolest ollakse tublisti allpool Eesti keskmist. Olgu selleks kooli maine, arengut toetava tagasiside või õpikeskkonda puudutavad aspektid. Vaid kooli toitlustuse ja koolis pakutavate liikumisvõimaluste osas ollakse nn harju keskmisest paremad. Ma ei saa sellega rahul olla ei lapsevanema, linlase ega kooli hoolekogu liikmena. Hea uudisena näevad koolikeskkonda tunduvalt positiivsena nii lapsevanemad kui õpetajad. Mida saame siin ära teha?
Koostöö õpilase, õpetaja, kodu ja linna vahel
Pakun alustuseks kolme peamist muudatust. Esiteks tihedam koostöö õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ning linnaga. Just viimase osas saab ja on võimalik palju ära teha ka uuel linnavõimul. Linn saab asutuste omavahelise konkureerimise soodustamise asemel luua ühised eesmärgid piirkonna hariduse korralduses, olla koostöö vedajaks ning ka kooliväliste ekspertide kaasajaks. Linna ülesanne on hoida seda köit ning vastutada, et ühiselt kokkulepitu ka ellu viidaks.
Paindlik ja lapse arengut toetav õpikeskkond
Teiseks, teadmiste omandamise eelduseks on mõistagi kaasaegne koolikeskkond, aga oluline on ka kogu mentaliteet, koolikeskkond ja õpimeetodid. Selle osa on ka näiteks kujundav hindamine nooremas koolieas, mis annab lastele eneseusku, tõstab analüüsivõimet ja toetab ka ainete omandamist. Selle osa võiks olla ka õpetajate julgustamine ja eelduste loomine spontaanseteks õuetundideks, tänapäevasteks tiimiaruteludeks ning paljudeks teisteks paindlikeks aja- ja ruumikasutuse võtete ning rikkalikke abivahendite kasutamiseks.
Kiusamisvaba ja huvitegevuste rikas kool
Viimaks nagu teame, ei tee koolist head kooli vaid ainetundide kvaliteet, hoone kaasaegsus ega ka kahjuks ainuüksi õpetajate motivatsioon. Selle osa on ka mitmekesine huvitegevus, külalisõpetajate kutsumine ning turvaline ja kiusamisvaba õhkkond. Viimast, kiusamisvaba kooli põhimõtte sisseviimise seadsin hoolekogu esimeheks saades esmaseks ülesandeks ja olen veendunud selle tulemuslikkuses. Õppeprogrammi mitmekesistamise ühe võimalusena näen aga edaspidi tihedat koostööd ka meie piirkonna ettevõtjatega. Rakveres on väga palju avatud ja tegusaid ettevõtjaid, kes kindlasti oleks valmis pakkuma nii koolitunde, praktikavõimalusi, tööampse kui ka töövarjupäevi, mis annab lastele hea pagasi tulevikuks, lisateadmisi ning ka ettevõtluspisiku.
Arvan, et kunagi varem ei ole hea haridus ja mõnus koolitee olnud sedavõrd olulise tähtsusega nagu tänapäevases, kiiresti muutuvas maailmas. Seda eriti meie endi Rakvere laste ja noorte jaoks, kes kipuvad pigem kodulinnast minema. Peame hakkama tegutsema, et igal aastal ei lahkuks Rakverest 200 ja enam noort ning kindlustama neile rõõmus lapsepõlv ja kooliaeg, mis neid ka edaspidi kodukandiga seob.
