Lavale jõudis Rakvere teatri teine suvelavastus

Möödunud reedel esietendus Rakvere teatri suvelvastusena Ludvig Holbergi komöödia „Miks Jeppe joob?“. Näidendi on lavale seadnud Hendrik Toompere, lavastuse kunstnik on Pille Jänes, nimiosas Eduard Salmistu. Osades veel Anneli Rahkema Jeppe naise Nillena, Peeter Rästas kingsepp Jacobina, Sulev Teppart, Margus Grosnõi, Imre Õunapuu ja Lisete Laisaar mõisarahvana.

Ludvig Holberg ehk Holbergi parun oli Skandinaavia silmapaistev valgustusaegne kirjanik. Norras, Bergenis sündinud Holberg oli väga laia kirjandusliku ampluaaga: ta kirjutas näidendeid, proosat, esseesid, oli filosoof ja ajaloolane. Tema peamised mõjutused tulid humanismist, valgustusest ja barokiajastust. Holbergi peetakse nii Norra kui Taani kirjanduse üheks rajajaks. Kõige enam tuntakse Holbergi komöödiaid, mis kirjutatud aastatel 1722–1723, kui ta töötas Kopenhagenis Lille Gronnegade teatris.

Miks see Jeppe meiega uuesti räägib – sellele on lavastaja sõnul keeruline ühest vastust leida. „Võib ju lugeda välja mingi joomatuuri loo, ent see joomine on ehk vaid võimalus inimloomusele viidata. Kuid kõige tähtsam pole naps, ma võrdlen seda üldse igasuguse uimaga. Viinauima olen tõlkinud enda jaoks üleüldiseks teadvuse uimaks,“ sõnas Toompere.

„Kui inimene jääb midagi uskuma, on selles jäigalt veendunud, tekivad tal muu maailma osas klapid ja ta ei taju tegelikkust enam adekvaatselt. Selle sees hakkab ta taga ajama oma tõde ja õigust. Pole vahet, kas inimene joob või ei, tema maailmapilt transformeerub teatud sõnumite tõttu ikkagi mingisuguseks uimastatud pildiks. Kohta, kus ta tegelikkust ei adu. Irreaalsuseks,“ jätkas lavastaja.

Toompere näeb selles loos võimupoolse käitumise perversseid käike. „Olen Jeppega seoses üle vaadanud Markii de Sade’i. Mulle tundub, et ta sobib selle lavastusega. Lavastuses toimuvad justkui Sade’i vaimust kantud eksperimendid inimestega. Võimupositsioon on uimastav. Võimu juures inimesed ei võta n-ö pitsi, nende uim on täiesti teistsugune. Nad lähevad eufooriasse, kui saavad inimest väga rafineeritud kombel alandada,“ arutles lavastaja.

„Võimupositsioonil olevad inimesed ja see, kellel seda võimu välja elatakse, elavad nii erinevates maailmades, et ei õpi teineteiselt iialgi midagi,“ lisas Toompere.

Lavastust mängitakse Kolgaküla Rahvamajas sel suvel juuni- ja augustikuu õhtutel.

Kuulutaja

Nimiosas astub üles Eduard Salmistu, Peeter Rästas kehastub kingsepp Jacobiks.

Foto: Alan Proosa