Liiklustalgutel tabati palju kiiruseületajaid linnaaladel
Möödunud nädalal toimunud liiklustalgutel trahvis politsei 1700 kiiruseületajat, lisaks vesteldi ligi tuhande juhiga, kes kiirusepiirangu vastu eksisid. Nädala jooksul osales talgutel 861 politseinikku, kes kontrollisid ligi 1600 kohta üle Eesti, millest kodanikud eelnevalt teada olid andnud. Lisaks kiiruseületamistele fikseeriti ka 355 muud rikkumist.
Lääne-Virumaal anti liiklustalgute käigus teada 108 tähelepanu vajavast asukohast. Rakvere politseijaoskonna politseinikud kontrollisid 90 kaardil märgitud paika ning kokku tabati 35 kiiruseületajat.
Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse juht Tauno Lempu märkis, et kuna sel korral toimusid liiklustalgud esmakordselt nädala aega, siis on keeruline võrrelda talgute käigus saadud tulemusi eelnevate aastatega, sest varasemalt on talgud kestnud ainult ühe päeva. „Kuid liiklustalgutega ilmnes siiski, et liikluspilt pole oluliselt paranenud ning selliseid kohti, kus Eestis üldse ei kihutada, on väga vähe,“ tõdes ta.
Lempu nentis, et kõige rohkem piirkiiruse ületajaid jäi patrullile silma linnaaladel, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 30 km/h. „Küll aga fikseeriti Tallinn-Narva ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel kõige suuremad kiiruseületamised. Laupäeva pärastlõunal pidasime Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel kinni sõiduauto Mercedese, mille juht ületas lubatud sõidukiirust enam kui 40 km/h,“ tõi Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse juht välja.
Pressiteate vahendusel liiklustalgute üle-eestilisi tulemusi kommenteerinud politseikolnelleitnant Sirle Loigo tõdes samuti, et rikkujate arv ning suurimad tabatud kiirused on hirmuäratavad. „Eriti suurte ja korduvate rikkumiste puhul võib kaotada ka juhtimisõiguse või saada arestipäevi,“ sõnas ta. Nii läks näiteks Raplamaal ohtlikku möödasõitu tehes kiirust ületanud 26-aastase mehega, kes järgmised 20 päeva arestikambris veedab. Mees oli kiiruseületamiste eest varasemalt karistatud, seetõttu ka juhtimisõiguseta.
Liiklustalgute eesmärk on ennekõike tõsta liiklusohutust ja panna kihutajaid mõtlema oma teo ohtlikkuse üle. „Kui enamik kihutajaid pidid rikkumise tõttu oma rahakotti kergendama, siis väiksemate rikkumiste puhul on trahvist palju kasulikum see, kui politseinik räägib kiiruseületajaga ja teeb esialgu hoiatuse,“ ütles Loigo. Seetõttu pidasid politseinikud 1024 juhiga noomiva vestluse.
Sageli olid kiiruseületajateks piirkonna kohalikud elanikud. Tallinnas peatas patrull juhi, kes ütles, et oli ise politsei kaardirakendusele teada andnud kohast seal läheduses. Üks Põhja-Tallinna elanik väitis politseinikele tõsimeeli, et ei teadnud, et tema kodutänaval 30 km/h kiirusepiirang kehtib.
Pirita teel jäi aga politseinike kaamerasilma ette kiiruseületamisega sõiduk, milles viibinud prouad ütlesid vabanduseks, et neil on kiire ühelt kalmistult teisele. Veel teinegi juht Tallinnas sõnas politseinikele, et oli parasjagu teel isa hauale küünalt viima, kui patrull ta kiiruseületamisega peatas. „Ega kalmistule kiirustamine enam lahkunuid tagasi ei too, küll aga võib arutult kihutades juht ise hoopis üsna varsti kalmistul lõpetada,“ sõnas Loigo.
Politsei tänab kõiki, kes edastasid enda tähelepanekuid kohtadest, kus kiirust ületatakse. „Talgute käigus avastasime mitmeid sääraseid kohti, kus kihutamise probleem on suur ja pidev ning kus kindlasti järelevalvet ka edaspidi teeme,“ kinnitas politseikolnelleitnant Sirle Loigo.
Liisi Kanna
