Liikumisabivahend säilitab elukvaliteeti

Margus Suumann
Müügispetsialist

Tänaval liikudes kohtame tihti inimesi, kes kasutavad liikumiseks või tasakaalu hoidmiseks abivahendit. Neid vaadates tunneme vahel kaastunnet või kurbust ning arvame, et meil on õnneks kõik hästi ning, et ei lähe kunagi sellist abivahendit tarvis. Kuid tarvidus liikumisabivahendi järele võib tekkida kõigil ootamatult.

Millal peaks mõtlema liikumisabivahendi soetamise peale?

Vahel on tarvis abivahendit trauma järgselt taastumiseks ja vahel tuleb vajadus seoses vanusega. Kui on tekkinud trauma ja sellest tingituna tekib vajadus kas kargu, rulaatori või ratastooli järele, siis sellest kindlasti räägib raviarst või füsioterapeut.

Kõik mis liigub, ka kulub. Ja nii ka inimesega. Kuniks liikumisel on tasakaal säilinud ja jätkub võhma liikumiseks, siis pigem ilma abivahendita liikuda. Kui aga tekivad esimesed tasakaaluhäired, siis on mõistlik juba mõelda esimese abivahendi peale.

See ei pea olema kohe rulaator. Võib soetada esialgu jalutuskepi. Sellest on väga palju abi. Jalutuskepp aitab kõndimisel hoida tasakaalu, vältida kukkumisi ja liikumisprobleemi korral mugavamalt liikuda. Kui mure süveneb, siis kindlasti juba pidada nõu arstiga ning vaadata järgmisi alternatiive.

Saabumas on talv ja teed lähevad libedaks. Kui siiani on olnud õues liikudes kindel tunne, siis libedaga võib minna liikumine ohtlikumaks ja selleks, et mitte õueskäimist piirata või traumat hakata ravima, võib ennetavalt soetada või laenutada hooajaks endale abivahendi. Näiteks jalutuskepi või kargu, mis aitab libedal teel püsti püsida või isegi rulaatori, millel on puhkamiseks alati lumest puhas istumisalus.  

Kuidas leida see õige ja sobiv abivahend?

Valik on lai ja tõepoolest, vahel on selle õige leidmine keeruline. Kindlasti soovitan rääkida pereartiga või vastava meditsiinilise spetsialistiga – nemad saavad väljastada ka tõendi, mille alusel saab abivahendi soetada riikliku soodusega.

Muidugi võib ka otse Teresa abivahendikeskusesse tulla. Meil Teresas on kogenud spetsialistid, kes aitavad leida sobiva abivahendi ja õpetavad seda õigesti kasutama. Lisaks on kohapeal proovimiseks olemas erinevaid abivahendeid, et endale just õige välja valida.

Muresid on inimestel erinevaid. Tihti on nii, et abivajaja teab, et tal on tarvis liikumiseks rulaatorit, kuid valikus on neid palju ja erinevaid. Selleks soovitan kindlasti tulla Teresa esindusse ja ise proovida erinevaid rulaatoreid ning leida sealt endale sobiv. Erinevusi rulaatorite vahel on mitmeid – ratta tüübi ja suuruse vahe, on istumisaluste kõrguste vahed, käetugede ja nende kõrguste vahe. Lisaks on erinevused ka, mismoodi üks või teine rulaator kokku käib, et vajadusel see eest ära panna. Sammuti on erinevused ratastoolide, kõni- ja käimisraamide vahel. Seega on minu soovitus tulla Teresa esindusse ja valida koos konsultandiga see õige.

Kas laenutamine või ostmine?

See küsimus on klientidel tihti. Oleme paljudele soovitanud abivahendi laenutamist, kuid kui on teada, et inimesele on tarvis pikaks ajaks siis pigem osta. Kuid alguses kindlasti soovitame laenutada, et saada kindlustunne, et abivahend on sobiv. Meil müüdavatel liikumisabivahenditel on alati kaks hinda. Üks on tavahind ning teine on riikliku soodustusega hind. Sama kehtib ka laenutuste puhul. Siin tuleb riik väga paljuski abivajajale appi. Laenutust soovitame inimestele, kelle abivajadus on ajutine või on teada, et mõne aja pärast on tarvis vahendit vahetada mõne muu abivahendi vastu. Laenutuse puhul on alati turvaline asjaolu see, et seisma jäänud ese ei jää koormaks ja segajaks – kui lõppeb vajadus, siis saab alati tagastada või kui läheb katki või vajab remonti, siis saab alati meile tuua ja siis kas vahetame välja või remondime ära.

Riikliksoodustus ja kes seda saab?

Liikumisabivahenditel on kaks hinda. Tavahind on hind, mis kehtib kõikidele klientidele. Riiklikusoodustusega saavad abivahendi endale soetada või laenutada isikud, kes on saanud perearstilt või mõnelt teiselt, selleks õigust omavalt tervisespetsialistilt tõendi. Riikliku vanaduspensioniealistel on asi lihtsam kui tööealistel, kellele on kehtestatud reeglid töövõime või -võimetuse osas.

Igal juhul on arstilt tarvis tõendit, kus on märgitud abivahend või vastav riiklikult kehtestatud ISO kood (rahvusvaheline kood abivahendite tähistamiseks), mida abivajaja vajab. Selle tõendi alusel saab kas ostmisel või laenutamisel 40% kuni 90% hinnasoodustust. Oleneb toote hinnast ja ka tootest endast.

Näiteks kui ratastooli laenutus tavahinnaga on ca 30 eurot kuu, siis riikliku soodustusega on 3 eurot kuu. Rulaatori puhul on täishinnaga laenutus 10.50 eurot kuu, siis riiklikusoodustusega tuleb vaid 4,20 eurot kuu. Vahed on päris märkimisväärsed. Eriti tänases majanduslikus olukorras, kus iga sent ja euro on tähtis.

Veel tooteid, mida rentida

Tõepoolest, neid tooteid on veel. Näiteks abivahendid igapäeva hügeenitoiminguteks (poti- ja duššitool.) Toode, mida meilt palju renditakse on hooldusvoodi. Tihti juhtub, et lähedane saab näiteks haiglast koju või tuleb hooldekodust koju. Kodus aga tavaline kodune voodi, kus on keeruline ja füüsiliselt kurnav teostada nii hooldus- kui vahel hügieenitoiminguid. Tavavoodi jääb madalaks ning seal võib olla ka abivajajal ebamugav olla. Hooldusvoodi on aga elektriline, kus mootorid tõstavad nii voodit ennast kui ka eraldi pea- või jalgade osa. Selleks, et osta sellist voodit, on tarvis rahakotti kergendada ca 800 euro võrra. Rentida aga on lihtsam ja isegi soodsam. Tavahinnaga ühe kuu hooldusvoodi rent on 41 eurot, kuid riikliku soodustusega alla 4.50 euro kuu. Vahe on taas väga märgatav. Lisaks saab rentida taastusraviks seisulauda või kõnnisimulaatorit, mis on olnud paljudele traumajärgselt väga suureks toeks ja abimeheks, et uuesti jalgadele tõusta ja taas iseseisvalt kõndida.

Kas on midagi veel nõuandeks öelda?

Ei tasu ega tohi häbeneda seda, kui on tarvis tuge või abi liikumisel. Tänapäevased liikumisabivahendid on väga turvalised, kerged ja ergonoomilised ning tõstavad oluliselt elukvaliteeti. Kui valida kas kulgeda või liikuda, siis mina igal juhul valin liikumise. Ega asjata pole öeldud, et liikumine on terviseks. Nii on!