Liikuv jõulupuu sümboliseerib aja voolavust

Tänavuse Rakvere keskväljaku jõuluinstallatsiooni kokkupanek oli varasematest keerukam, kuid nüüd täidab puu oma funktsiooni just nii, nagu linnakunstnik Teet Suur ette kujutas. Uued plaanid on küpsemas juba ka järgmiseks aastaks.

Liisi Kanna

Esimesel advendil sai linnarahvas täies hiilguses näha seekordset jõuluinstallatsiooni. Ajaratast sümboliseeriva kuuse valmimine nõudis aga palju aega ja oskuslikkust. „Keerutasin seda mõtet juba suvel ja üks idee hakkas eriti meeldima – kasutada liikuvaid osi, mida mootorid ringi ajavad,“ meenutas linnakunstnik Teet Suur. „Septembris läksin ametikooli ja pakkusin idee välja, aga lõpuks läks meil ikka kiireks.“

Eelmise aasta aknapuu keskne idee oli taaskasutus ning see aspekt ei puudu ka tänavu, sest installatsioon on teadlikult valmistatud uuesti kokkupandavana. „Kui tuua metsast maha saetud kuusk, siis seda jõulupuuna enam ei kasuta,“ rääkis Suur. Lisaks oli idee kasutada näiteks romulatest otsitud elektriseadmeid, kuid see jäi ajapuuduse tõttu teostamata.

Installatsioon sümboliseerib ajaratast, kellamehhanismi. „Aega see küll ei näita, aga pidevalt liigub midagi, jookseb sõrmede vahelt läbi,“ selgitas linnakunstnik ja lisas, et inimesed tunnevad ju pidevalt, kuidas aeg käest kaob.

Hammasratastega kuuse komponendis

Puu koosneb laias laastus kolmest komponendist. Põhiosaks on puitkonstruktsioon, mis Rakvere Ametikooli ehituspuusepa eriala õpilaste valmistatud. „Kasutatud on kindlaid töövõtteid, mida puitehitiste kandmike valmistamisel järgitakse. Saime ka tagasisidet, et puidust osa on väga korrektselt vormistatud,“ tõdes Suur. „See on hea näide, kui hoolikalt tuleb teha osasid, mis ehitusel sageli varju jäävad.“

Teise osa moodustavad mootorid ja hammasrattad. Viimased on veekindlast vineerist CNC-pingiga välja lõigatud ja ametikooli autovärvimise kambris värvitud. „Hammasrattad on elektrimootorite küljes, mis neid kolmel erineval kiirusel liigutavad,“ täpsustas linnakunstnik. „Kolmas osa on valgustus, millele elektrikud päris palju töötunde kulutasid.“

Suur nentis, et installatsiooni valmistamine oli omamoodi leiutamine, sest proovimiseks aega ei jäänud. „Komponente on asja juures rohkem kui varem ja sellevõrra läks ka keerukamaks.“

Meistrimehe oskused

Puu tuli välja just selline nagu loodetud. „Eesmärk oli mitte ennast korrata. See õnnestus,“ rõõmustas Teet Suur. Ta rääkis, et muid erinevaid materjale kasutades oleks mitmekesisust kergem saavutada, kuid nemad on just puiduga suutnud väga eriilmelisi asju välja tuua. „Usun, et sellest saab taas fotograafide ja droonivideote tegijate lemmikobjekt.“

Suure meelest on eriti kihvt, et pimedas mõjub kuusk üht moodi, valgel ajal aga teisiti. „Päevavalguses on näha puit, kruvid, kinnitused – tuvastad ehituse ära.“

Linnakunstnik mõtleb vaikselt juba ka järgmise aasta teose peale. Keeruline ei ole seejuures aga mitte tehniline pool, vaid inimliku mõõtme leidmine. „Järgmisena tahaks teha midagi, kust inimene saab tagasisidet. See võiks olla ehk seotud peegeldusega. Inimene näeb ise end peeglist teisiti kui teised teda näevad. Peegli ette minnes tehakse pähe „peeglinägu“,“ arutles kunstnik.

Pakutud on ka virtuaalse kuuse võimalust, kuid see idee Suurele ei meeldi. „Kuusk võiks olla ikkagi käega katsutav ja reaalselt kätega valmistatud, et ka meistrimehe oskusi sellega hoida.“

Suur ei välista tulevikus ka ametikooli osakondade vahelist projekti, tänavugi läks lisaks värvimisseadmetele veidi metallitöö- ja keevitusoskusi vaja.

Aknapuu kolimine

Valmistatud töödest tõstis kunstnik eriti esile eelmise aasta akendest jõuluinstallatsiooni, mis nüüd Soomes Lapua kultuurikeskuses ilutseb. „Aknapuu läks mitmes mõttes kümnesse. „Inimesed seostavad neid aknaid jõuluajaga, kodutundega. See läks kergesti hinge. Nüüd vaatan, kuidas puu soomlastele mõjub.“

Suur rääkis, et suvel hoiti aknapuud Eestis õues ning aknaraamidel hakkas värv veidi maha kooruma, aga üldiselt pidasid detailid hästi vastu ja installatsioon püstitati Soome täpselt niisugusena nagu see meil möödunud aastal üleval oli. Teist korda ei olnud kunstniku sõnul puud aga sugugi kergem kokku panna, sest olud olid teised.

Kuuse kolimise idee autor Pentti Kangasluoma jälgis kogu protsessi ja oli tulemusega väga rahul. Puu seisab Lapua kunagise padrunitehase, tänase kultuurikeskuse õuel.

Teet Suure (pildil) aknapuu Soome jõudmist kajastas sealne meedia aktiivselt. Foto: Liisi Kanna