Linn korrastab ehitusregistri andmeid
Juulist jõustub uus ehitusseadustik, mille üks eesmärk on korrastada ehitisregistri andmed 2020. aasta alguseks. Luubi alla võetakse kõik seni registrisse kandmata suuremad kui 20ruutmeetrised hooned, mida hakatakse tuvastama ortofoto järgi.
Mari Mölder
Lisaks ehitisregistri korrastamisele on seaduse uuenduseks ehitusteatise ja kasutusteatise menetlus.
Väikeehitisi võib ehitada
„See vähendab kohaliku omavalitsuse halduskoormust nende ehitiste püstitamisel, mille puhul varem oli vajalik taotleda kirjalik nõusolek,“ ütles Rakvere linna ehitusjärelevalve spetsialist Tiia Rüütel. „Uue seaduse kohaselt võib elamu teenindamiseks ehitada kuni 20ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga hoone ja seda hiljem kasutada kohalikku omavalitsust teavitamata. See tähendab, et kes soovib ehitada või lammutada alla 20m² ehitisealuse pinnaga ja viie meetri kõrguseid hooneid, ei pea selleks kohalikult omavalitsuselt luba küsima.
Omanik ise peab jälgima, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine oleks ohutu.
Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ning mitteelamu ehitisealuse pinnaga 20–60 m² rajajal tuleb aga alati arvestada nii ehitus- kui ka kasutusteatise esitamise kohustusega ning sellise ehitise puhul nõutakse uue seaduse kohaselt alati ka ehitusprojekti. Küll aga piisab teatistest nimetatud suurusega ehitise ümberehituse ja laiendamise korral.
Kasutusteatis on Eesti õiguskorras täiesti uudne, asendades kasutusluba. Kasutusteatis hakkab kajastama üldist infot kinnisasja, ehitise ja ehitaja kohta. Ehitusseadustik näeb ka kasutusteatisele ette 10päevase menetlustähtaja, mille jooksul võib kohalik omavalitsus teavitada vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Kui täiendavaid nõudeid ei esitata, võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.
Kopsakas trahv
Järelevalve ehitiste osas suureneb, sest eesmärk on ehitisregistrisse kanda kõik sinna seni kandmata hooned, mis on suuremad kui 20 m². Hooneid hakatakse tuvastama muuhulgas ka ortofoto alusel.
Oma ehitiste andmeid saab igaüks kontrollida ehitisregistri veebilehel www.ehr.ee. „Kui inimene avastab, et kõiki tema hooneid ei ole registris, tuleks vaadata järele, kas tema enda valduses või arhiivides on dokumente, mis näitavad ehitise püstitamise seaduslikkust ja mis on mingil põhjusel jäänud registrile esitamata või ehitusluba vormistamata. Kui selgub, et ehitise kasutamise otstarve, valmimisaeg, ehitisealune pind ja õiguslik alus on kooskõlastatud, siis probleeme pole,“ rääkis Rüütel.
Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit, mille tellib omanik. Kulutused pole sellega lõppenud, sest ehitise omanik ei ole varem järginud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Ebaseadusliku ehitise registrisse kandmisel tuleb tasuda 500 eurot riigilõivu.
Paralleelselt ehitisregistri korrastamisega on käimas ka aadressiandmete korrastamine, mis toob samuti päevavalgele ebaseaduslikke või korrastamata dokumentidega ehitisi. Näiteks paljudel lammutatud ehitistel on jäänud registrile esitamata ehitise likvideerimisteatis, mille alusel saab ehitis registris märke „lammutatud“.
Rakvere linna ehitusjärelevalve spetsialistid soovitavad kõigil, kel on õigusliku aluseta ehitisregistris registreerimata ehitisi, alustada kohe vajalike toimingutega. Vajadusel võib konsulteerimiseks pöörduda spetsialistide poole.
Iga krundiomanik peab kiiresti kontrollima hoonete dokumente. Foto: Mari Mölder
