Linnajutud: Kunda
Tänane vallajutt tuleb ainulaadne, sest nagu pealkirjastki näha, on tegelikult tegemist linnajutuga. Kui veel mõned aastad tagasi oli Lääne-Virumaal neli linna, siis pärast omavalitsuste ühinemisi on Tapa ning Tamsalu vallasisesed linnad; Kunda aga jätkuvalt omaette linn, mida juhib linnapea ja kus seadusandjaks on linnavolikogu.
Aivar Ojaperv
Vallajuttude sarja alustades sai antud lubadus, et käime läbi kõik Lääne-Viru omavalitsused, välja arvatud Rakvere linn, millest ajakirjanduses on nagunii rohkem juttu kui ülejäänud piirkondadest. Nii siis juhtubki, et üks ja ainus kord tuleb „vallajuttude“ koondpealkirja muuta ja nimetada see üheks puhuks ringi „linnajuttudeks“.
Koledast roheliseks
Veel 80ndatel oli Kunda kole linn. Sõna otseses mõttes. Need, kes sinna sattusid, pöörasid otsa kiiresti ringi ja lootsid, et tsemendilinna neil rohkem asja pole.
Just tsement oli see, mis linna koledaks tegi. Kogu elu pöörles Kunda tsemenditehase ümber, tehas andis ka tööd ja leiba, kuid tootmisega kaasnenud saastamine mattis terve linna halli tolmukihi alla ja väljend „kole linn“ oli igati kohane.
Kui tänaselt Kunda linnapealt Jüri Landbergilt küsida, milline lause iseloomustab Kunda linna kõige rohkem, siis saab vastuseks, üllatus-üllatus: „Kunda on roheline linn!“
Linnapea ei aja udujuttu. Kes ei usu, mingu ise vaatama. Kunda on tõepoolest roheline ja heakorrastatud Eesti väikelinn. Loodus ja pinnavormid mängivad kaasa: asub ju linn mere ääres ja loodus pole sellele kohale asetanud mitte kõrget pankrannikut, vaid maapind laskub mere suunas astangute kaupa. Nii on Kunda ainus Eesti linn, mis asub terrassidel, ja nüüd, mil linnakujundajad on hakanud seda rõhutama, on vaated tõesti hurmavad. Ning tolmu pole enam ammu.
Ja veel: Kunda on hõreda asustusega linn. Tema territoorium on pea sama suur kui Rakverel, kuid elanikke vähemalt viis korda vähem. Tõsi, linna piiresse kuuluvad ka tühermaad tiheasustuse ja mere vahel, kuid see lisab asjale vaid ilu.
Pärast nõukogude võimu lõppu hakkas Kunda elanike arv kiiresti langema. Paaril viimasel aastal on see number aga õnneks pidama jäänud. „Tallinna tasuta ühistransport „röövis“ meiltki nii mõnegi sissekirjutuse, kuid tänavune aasta on juba parem,“ mainis linnapea Landberg. „Näiteks kolmapäevalgi kirjutasime linna sisse kaks perekonda. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on elanike arv hetkel „miinus 10“, kuid see ei ole enam probleem. Meie rahvastik nooreneb, lapsi sünnib ja noored pered valivad elukohaks Kunda.“
Miks noor pere peaks tahtma Kundasse kolida? „Meie linn on väga suure perspektiiviga,“ kinnitas Landberg enesekindlalt. „Meil on heal järjel tööstus, oleme sõna otseses mõttes korralik tööstuslinn. Paljud meie ettevõtted on suunatud ekspordile. Töökohti on, samas on ka vabu kortereid, mille hinnad pole laes. Ning eriti suvel on siin ikka väga ilus. Kes teha tahab, sellele tegemist jagub – nii vaba aja veetmiseks kui ka töötegemise vallas.“
Millalgi 60ndatel oli Kundas käigus isegi kohalik linnaliinibuss, aga tänapäeval pole selle järele vajadust. „Bussiühendus Rakverega on väga hea ning maakonnaliini buss teeb iga reisiga ka suure tiiru Kunda linnas,“ mainis linnapea.
Tööstus ületab teeninduse
Kui istuda maha Põdruse-Kunda maantee äärde, siis loendab lühikese aja jooksul uskumatult palju suuri veoautosid. Kõigi sihiks on Kunda: kel on asja otse sadamasse, kel sadamaga seotud laoplatsidele, kel suurtesse tööstusettevõtetesse. Tsemenditööstus on linnas jätkuvalt A ja O – Kunda Nordic Tsement on ka tänapäeval linna suurim tööandja. Kuid ega Estonian Cell paljut maha jää, kuigi tema kasutada olev territoorium jääb osaliselt Viru-Nigula valda. Samuti on Kundas mitu transpordiettevõtet, esindatud on metallitööstus (näiteks Kunrex), linna piiri lähedal tegutseb ehitusmaterjalide tootja Aeroc.
„Paljud Kunda ettevõtted on seotud Nordic Tsemendi teenindamisega, aga monofunktsionaalne linn Kunda ei ole, kaugel sellest,“ selgitas Jüri Landberg. „Nõukogude ajal sai küll linna ja tsemenditehase vahele võrdusmärgi panna, nüüd aga mitte. Vaatasin registrist järele – tulumaksu laekub linna eelarvesse 640 ettevõttest. Paljud kundalased käivad küll ka mujal tööl, aga ikkagi näitab see number mitmekesisust.“
„Kui millegi üle kurta, siis on see vähene teenindusasutuste arv,“ lisas ta. „Meil pole linnas näiteks korralikku hotelli. Aga küll sellised asjad ka tekivad, kui tööstus on olemas.“
Kunda
Rahvaarv: 3341
Pindala: 10,01 km²
Koole: 1
Lasteaedu: 1
Huvikoole: 1
