Linnateatri näitlejate lemmikud: Kogujate raamatust Niels Bohrini

Hiljutisel Tallinnas peetud Kirjandustänava festivalil oli üheks kõige külastatavamaks kohaks Linnateatri telk, kus näitlejad rääkisid raamatutest, mis neid kõige enam on mõjutanud.

Kaire Kenk

Näitleja Indrek Ojari ütles, et vältis kooliajal kohustuslikku kirjandust. „Võtsin lugemiseks ikka karmimad asjad. 17-18aastaselt lugesin Dostojevskit. „Idioodi“ võtsin esimesena ette, siis „Kuritöö ja karistuse“. Tema inimloomuse tundmise sügavus oli tohutu lugemiselamus,“ meenutas näitleja.

Indrek Ojari huvitub universumist

Nooruses loetud raamatud raputavadki Ojari sõnul kõige enam. Tema lapsepõlve üks lemmikraamatuid oli „Vennad Lõvisüdamed“. „Lapse fantaasiamaailm süttib ju kiiremini. Mõistsin siis, mis teeb ühe kirjaniku heaks – ta suudab pelgalt sõnadega tekitada tundeid, neid säilitada ja kasvatada ühe lehekülje jooksul,“ nentis Ojari.

Kirjandus on tema sõnul tajumise vorm. „Mõnd raamatut lugedes on kujundeid, inimesi, olukordi võimalik endale sama reaalselt ette kujutada kui näiteks pargis jalutades ja loodust vaadeldes.“

Lugemine on tema sõnul ka meditatiivne ja teraapiline tegevus. Oma poja füüsikaõpikutele mõeldes luges Ojari hiljuti aga hoopis tunnustatud astrofüüsiku Neil deGrasse Tysoni menuraamatut „Astrofüüsika inimesele, kel on kiire“.

„Mõtled pärast selle raamatu läbilugemist – milleks meile esoteerika, kui on olemas teadus?“ nentis Ojari, lisades, et Neil deGrasse Tyson oskab teadust huvitavaks muuta.

Teine võimas raamat on tema hinnangul Stephen Hawkingi „Universum pähklikoores“ – sobiv lugemisvara kõigile, kes tahavad midagi taibata kõiksusest, milles me elame.

„Praegu loen Niels Bohri raamatut „Filosoofilised mõtted“,“ ütles Ojari. Kogumikku on valitud artiklid, mis tutvustavad Bohri vaateid kvantteooriale ja filosoofiale, nii nagu ta neid ise laiemale avalikkusele esitas.

„Loen ja loen ja mitte midagi ei saa aru, aga pingutan ikka edasi. Sest raamat on ju meeletult põnev – Bohr kirjutab, et me saame aru vaid viiest protsendist universumist ja ülejäänu on tume aine,“ ütles ta.

Aga tänavuse aasta suurim lugemiselamus on talle olnud hoopis Mika Waltari „Võõras mees tuli tallu“. „Samuti hindan selle raamatu tõlkija tööd. Kuidas panna võõrkeelne tekst eesti keeles kõlama sama kaunilt kui originaalis?“ mõtiskles näitleja.

Niisamuti hindab ta väga Nisargadatta Mahararadži teost „Sinu ärkvelolek on uni“. „Budism on mind alati paelunud. See raamat on mind saatnud terve elu, aidanud vaadata inimese sisse, mitte inimesest väljapoole.“

Külli Teetamm on „Õnnepalu-inimene“

Külli Teetamme lapsepõlve lemmikraamat oli Julius Oro „Muna“ – imearmas teos, suurte trükitähtedega kirja pandud.

„Pärnumaal mere ääres suvitades lugesin vanas eesti kirjakeeles kirja pandud vanaemale kuulunud eestiaegseid kriminulle. Siis oli küll tunne, et loen ise vanu ürikuid või olen „päris“ spioon. Aga lugesin palju ka vanaema lemmikautorit Agatha Christiet,“ meenutas näitlejanna.

Teatrikoolis hakkas ta õppima, kuidas lugeda näidendeid. „Teatrikoolis õppisime üldse paljut läbi kirjanduse, katse-eksituse meetodil. Mis teeb ühe näidendi heaks? Eks ikka see, mis mind kõnetab,“ sõnas Teetamm.

„Ja kui see mind kõnetab, sukeldun sellesse kogu oma hingega. Kui mängisin Sonja Marmeladovat „Kuritöös ja karistuses“, oli raamat mul alati garderoobis. Dostojevskit hakkasin üldse lugema juba keskkoolis, minu meelest on lihtne lugeda, ka tõlked on väga head,“ jätkas näitlejanna.

Samuti on Teetamm enda sõnul „täielik Õnnepalu-inimene“. Üks tema lemmikuid on „Piiririik“. „Nii aus, ehe, vaba, otsekui verega kirjutatud,“ leidis Teetamm.

„Mind paeluvad ka elulood. Suurim elamus on olnud Eero Epneri „Konrad Mägi“. Suur ja paks, kuid lihtsas keeles, võimaldab saada suurele inimesele uskumatult lähedale,“ sõnas näitlejanna.

Andero Ermel loeb muinasjutte

Ka Andero Ermelit on lapsepõlves loetud raamatud kõige rohkem mõjutanud. „Olin lapsena suur lugeja, lugesin meeletult rohkem kui praegu,“ tõdes ta.

„Seiklusjutte maalt ja merelt“ oli tema lemmiksari. „Lugesin sõpradega samu raamatuid. Lugemine on tegelikult ju üksildane kogemus, kuid minul oli, mida sõpradega jagada,“ meenutas Ermel.

„Ma ei mõista hukka tänapäeva lapsi, ehkki nad tõepoolest loevad kordades vähem kui mina lapsena. See-eest on nende uudishimu maailma vastu täpselt samasugune kui minul kunagi,“ kiitis ta.

Nüüdseks on Ermel avastanud, et lastele tuleb lihtsalt ette lugeda, arendamaks nende sõnakasutus- ja väljendusoskust. „Ennekõike loen lastele muinasjutte. Muidugi on see mõnikord raske, eriti kui õhtul etenduselt väsinuna tulen. Kuid ma tean, et see on vajalik. „Saja rahva lood“ on lemmiksari,“ ütles ta.

Liis Lass tsiteeris „Ekke Moori“

Lassil oli lapsepõlves kaks lemmikraamatut: „Charlotte koob võrku“ ning „Bullerby lapsed“.

„Mul ei olnud lapsena päris oma tuba. Lugesin seda raamatut kord nädalas ja kui lõpuks sain oma toa, kujundasin selle täpselt nii nagu Bullerby laste Liisa – kaltsuvaibad põrandale, nukud riiulisse,“ meenutas ta.

Hiljem lisandusid näitlejanna lugemisvarra veel „Viplala lood“. „Nautisin juba lapsena seda raamatu erilist väljenduslikkust, mida tänapäeva raamatutes kohtab väga harva,“ ütles ta.

Keskkooli ajal mõjutas teda sügavalt „Anna Karenina“. „Elasin kogu hingest Anna saatusele kaasa. „Ekke Moor“ oli teine teos, mida tsiteerisin pea igas klassikirjandis,“ muigas ta.

Viimasel ajal on Liis Lass aga muutunud suureks audioraamatute fänniks. „Paraku pean neid küll inglise keeles kuulama, õnneks on audible.com-is valik lai. Audioraamatuid võib küll mõnes mõttes võrrelda kirjandusliku kiirtoiduga, kuid aitab näiteks pikkadel bussireisidel aega veeta,“ ütles ta.

Alo Kõrvet õhutavad raamatud õppima

Alo Kõrve koolipoisina liiga palju raamatuid ei lugenud. „Betti Alver ja Juhan Liiv olid mulle need ventiilid, mille kaudu sain teada, et maailmas on midagi veel peale kartuli- ja kapsapeenarde,“ muigas ta.

Kõrvele on raamatud andnud tungi pidevalt edasi õppida. Nii õpibki ta praegu Tartu Ülikoolis religiooni. Tõuke selleks on näitleja saanud kunagiselt Koguja raamatu esitluselt Linnateatris.

„Koguja raamatut võib lugeda täiesti ilmaliku raamatuna: „Pole paremat inimesele kui süüa, juua ja leida rõõmu hingele oma vaevanägemisest,““ tsiteeris Kõrve.

Niisama armsad on näitlejale Jaan Kaplinski raamatud „Seesama jõgi“ ning „Teiselpool järve“.

 

Linnateatri projektijuht Oliver Berg ja näitlejanna Liis Lass. Viimane rääkis festivalikülalistele muuhulgas, et kujundas väikesena enda toa täpselt nii nagu Bullerby laste Liisa.

Foto: Kaire Kenk