Linnavolikogus arutati tuleva-aastast eelarvet
Rakvere 2018. aasta eelarves on prognoosi kohaselt nii tulud kui kulud tänavusega võrreldes suuremad.
Liisi Kanna
Uue linnavalitsuse töö algab üldjuhul eelarve kinnitamisest – Rakvere linnavalitsus ongi nüüdseks rahalised võimalused üle vaadanud ning sel nädalal läbis 2018. aasta eelarve volikogus esimese lugemise.
Eelarvet rahvasaadikutele tutvustanud linnapea Marko Torm nentis, et see võeti eelnevalt koosseisult üle, kuid rõhuasetusi on väikest viisi muudetud. Torm toonitas, et eelarve oma loomult on elav dokument, mis muutub paljuski lisaeelarvete koostamisel ning riigipoolsed toetused selguvad suuresti vahemikus detsembrist jaanuarini.
Volikogus arutusel olnud määruse kohaselt on Rakvere linna 2018. aasta prognoositavad põhitegevuse tulud 18 187 600 eurot, mis on kaks protsenti rohkem kui sel aastal ning kulud 17 369 254 eurot, mis on neli protsenti suurem summa kui tänavu.
Üheks suurimaks tulude allikaks oleva füüsilise isiku tulumaksu osas eeldatakse järgmiseks aastaks võrreldes tänavusega viie protsendi suurust tõusu, lähtudes Rahandusministeeriumi prognoosidest ja 2017. aasta tegelikust laekumisest. Rakvere linna eelarvesse laekub tulumaksust prognoositavalt veidi üle kümne ja poole miljoni.
Tulumaksust rääkides tõstis linnapea esile, et oluline on arvestada ka elanike arvu, mis on Rakveres langustrendis – tänavuse ja möödunud aasta võrdluses 206 inimese võrra vähenenud. „Tõenäoliselt on haldusreformi tõttu elanike arv ennaktempos langenud. Püüame kindlasti inimestele mõista anda, kui oluline on sissekirjutus,“ sõnas Torm.
Volinikud uurisid, kas ka konkreetseid lahendusi juba välja on töötatud, kuidas inimesi motiveerida seda tegema. „On kaks varianti – pikk ja lühike plaan. Pikas plaanis, minu seisukoht on, et Tallinn ja Harjumaa jäävad küll tõmbekeskusteks, kuid arvestades häid transpordiühendusi, peame tagama selle, et Rakvere linn oleks atraktiivne elukeskkond. Mitte magala, vaid elula,“ sõnas ta, lisades, et lühemaajalisi n-ö peibutusplaane konkreetseid ei ole. „Meie ülesanne on muuta meelsust, kirjutada arvamuslugusid jne.“
Kulude osas märkis Torm ära kaks olulist muudatust, esiteks kultuurikeskuse täiendava eelarvemahu. „EV 100 jaoks suurendatakse seda veidi, et kodumaa sünnipäeva vääriliselt tähistada,“ selgitas ta.
Teiseks suuremaks kuluallikaks on lasteaiaõpetajate palkade tõus. „Et kasutada riigi poolt pakutavat lisaraha, peaks ka linna rohkem panustama,“ selgitas linnapea. Ettepanekuks on tõsta miinimumpalk, olenemata sellest, kas lasteaiaõpetajal on kõrg-või keskharidus, 978 euroni. Täiendavaid vahendeid kuluks selleks 80 000, millest pool peaks eeldatavasti riigilt tagasi saadama. Torm märkis, et muus osas on kulude puhul tegu baasvajadustega.
Meer rääkis ka, et kui mõne tegevuse juures esineb eelarves tänavuse aasta ja 2018. aasta prognoosides suuremaid lahknevusi, siis tulenevad need peaasjalikult 2017. aasta projektitoetustest ja lisaeelarvest.
Torm nentis, et eelarve tutvustamine oli tema jaoks uus kogemus ning ta alles kompab piire, kui põhjalikult seda esimesel lugemisel teha, kuid põhitegevus dokumendiga peaks tema arvates toimuma komisjonides. Esimese lugemise järel lähebki eelarve komisjonide lauale ning parandusettepanekute esitamiseks on aega 13. detsembrini.
Linnapea Marko Torm volikogule eelarvet tutvustamas. Foto: Liisi Kanna
