Looduskaitse sai suure rahasüsti
Kolmapäeval tutvustati pressikonverentsi vahendusel mullu alanud ja kümme aastat kestevat Euroopa Liidu LIFE programmi projekti „Loodusrikas Eesti“, mis toob siinsete maastike ja ökosüsteemide kaitsesse ning metsades ja põllumaadel elavate liikide ning nende elupaikade seisundi parandamisse ligi 19,6 miljonit eurot, sellest 11,6 miljonit EL-ilt.
Lisaks laiaulatuslikele looduskaitsetöödele (näiteks pärandkoosluste taastamine, tiikide kaevamine ohustatud kahapaiksete jaoks, märgade metsade taastamiseks kraavide kinni ajamine jne) uuendatakse aastate jooksul looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, looduskaitsealade kohta infot pakkuvat veebilehte (www.kaitsealad.ee), edendatakse inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt märkis, et loodus ja keskkonnakaitse ei ole täna enam nišiteemad, vaid üks ühiskonda enim mõjutavaid valdkondi, mille üle aktiivselt arutatakse ja vaieldakse. „Keskkonnakaitse lõimumine teiste eluvaldkondadega muutub üha vajalikumaks. Majanduskasv on paratamatult avaldanud survet keskkonnale ja meil tuleb ühiselt pingutada, et parema elukvaliteedi püüdlemisel mitte seada ohtu ümbritsevat loodust,“ toonitas Münt.
„Projektis löövad keskkonnaministeeriumi kõrval kaasa kõik olulised tegijad nii meie ülikoolidest, metsandus- ja looduskaitsevaldkonnast kui ka vabaühendustest. Võime öelda, et projekt on märgiline just seetõttu, et väga paljud erinevate huvide ja arusaamadega organisatsioonid on tulnud kokku, et üheskoos panustada Eesti looduse heasse käekäiku,“ sedastas kantsler.
„„Loodusrikas Eesti“ katsetab ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid – looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid. Lisaks annab praktilisi juhendeid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele, “ ütles kantsler Meelis Münt, lisades, et just inimeste teavitamine elurikkuse olulisusest on üks tänaseid keskkonnahoiu põhiküsimusi.
Projektijuht Voldemar Rannap rääkis, et tegu on suurima LIFE’i projektiga, mis kunagi Eestis olnud, nii eelarve kui mastaabi poolest. „Osaleb kümme partnerit ning tegevusi on palju – tervelt 66. Üldjoontes saab need jagada kuueks valdkonnaks: metsad, pool-looduslikud kooslused, loodushoidlik põllumajandus, liigid, keskkonnateadlikkus ning looduskaitse juhtimis- ja infosüsteem,“ kirjeldas Rannap.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel märkis, et käesolev kümnend on väga oluline mitte ainult Eesti loodusele, vaid ka Euroopa ja kogu maailma looduse käekäiku silmas pidades. „Möödunud aastal kiideti heaks Euroopa Liidus tegevusplaan elurikkuse kaitseks järgmisel kümnel aastal. Käesoleval aastal peaksid kõik maailma riigid kokku leppima globaalsed eesmärgid selleks samaks kümnendiks,“ rääkis nõunik.
„Lisaks on ÜRO kuulutanud praeguse dekaadi elurikkuse taastamise dekaadiks, eesmärgiks on 350 miljonil hektaril looduse taastamine kõikjal maailmas,“ sõnas Zingel, lisades, et samuti on üheks ambitsioonikaks eesmärgiks Euroopas saavutada aastaks 2030 ühe kolmandiku elupaikade soodne ökoloogiline seisund.
„Vaadates Eestit, siis on ilusasti öeldud, et looduselt oleme me suurriik. Lisaks inimesele elab siin arvatavalt veel 45 000 erinevat olendit, kellele kõigile tuleb leida ruumi ja võimalus elada väärikas elu. Kõikidel nendel liikidel on omad ökosüsteemid, kus nad saavad elada,“ arutles Zingel.
Liisi Kanna
Peipsiveere looduskaitseala. Foto: Jan Siimson / keskkonnaamet.ee
