Lõõrivooder kaitseb korstnat lagunemise eest

Endalegi üllatuseks võib majaomanik avastada, et tema aastaid tagasi ehitatud korsten hakkab ära lagunema või on suisa kokku kukkumas. Põhjuseid võib olla mitu, aga kuidas mure lahendada?

Aivar Ojaperv

Irvhammas pakub lahenduseks uue maja ehitust. Vähe tasakaalukam tegelane arvab, et piisab uuest korstnakonstruktsioonist. Kolmas võimalus on veel – kui häda väga suur ei ole, siis võib abi olla ka FuranFlex lõõrivoodrist.

Miks korsten laguneb?

Lagunema ei kipu vaid vanad ja väetid korstnad, vaid ka suhteliselt uued ehitised. Miks siis?

„Paljud tänapäevased kütteseadmed ei sobi tellistest laotud korstnaga kokku,“ põhjendas Veikko Nurm, OÜ Korsten Puhtaks juhatuse liige, pottsepp ja korstnapühkija ühes isikus. „Kõik peab olema üks tervik – kütteseade, ühenduslõõr, korsten. Kui kütteseade on välja vahetatud, siis ei pruugi see lõõri ja korstnaga enam sobida ja algabki lagunemine.“

„Osa kütteseadmeid töötab n-ö märjal, teised kuival rezhiimil,“ jätkas ta selgitamist. „Tänapäevased pelletitel töötavad küttekehad on hoopis midagi muud kui tavaline ahi. Pelletiahjust väljuva gaasi temperatuur on madal, korstna otsas on sisuliselt tegemist vaid sooja auruga. See tekitab kondensvett, mis külmumisel-sulamisel hakkab korstnat lõhkuma. Samuti on pelletiahjust väljuv gaas äärmiselt happeline, mis aitab lagunemisele samuti kaasa. Ükski telliskivikorsten ei pea sellele vastu.“

Niisiis: kui pelletiahi ühendada vana korstnaga, on lagunemine garanteeritud. Kusjuures: ega pelletiahjude müüjad seda tõsiasja ostjatele varmad selgitama ole. Aga mida ette võtta?

„Üks variant on ehitada uus korsten – näiteks metallist moodulkorsten,“ pakkus Veikko Nurm. „Teine võimalus on lasta oma korsten spetsiaalse lõõrisukaga vooderdada.“

OÜ Korsten Puhtaks selle asjaga just tegelebki, paigaldades korstnatesse FuranFlexi lõõrivoodrit. Nurm kinnitab, et voodrist on abi nii ülal toodud probleemi lahendamisel kui ka mitmes teises olukorras.

Aitab ventilatsioonilõõri korstnaks renoveerida

Kõnealuse tehnoloogia mõtlesid välja rootslased, aga Eestis paigaldatavat FuranFlexi toodavad ungarlased. OÜ Korsten Puhtaks on Eestis pea ainuke lõõrisukkade paigaldaja.

„Paigaldamine on lihtne, tavaliselt saame ühe lõõri ühe päevaga korda,“ seletas Nurm. „Materjal on sukakujuline, me ajame selle lõõri sisse. Töö teostamiseks peab korstnajalga avause tegema, aga see on korstnaomanikule ka praktiliselt ainus asi, mis võib ebamugavust ja tüli tekitada – meie ise teeme ava, aga ligipääs peab olema tagatud.“

Veikko Nurm lisas, et iga sukk valmistatakse iga lõõri jaoks spetsiaalselt, arvesse tuleb võtta lõõri mõõte.

Ja hind? „Kõik sõltub mõõtudest. Aga vähemalt 1200eurose väljaminekuga peab arvestama.“

Nagu mainitud, läheb lõõrisukka vaja veel päris paljudel juhtudel. Näiteks on kortermajades korstnalõõrina pahatihti kasutusele võetud ventilatsioonilõõr, mida tegelikult teha ei tohi. Põhimõtteliselt saab Päästeamet nõuda ventilatsioonilõõri ühendatud küttekeha lammutamist, kuid FuranFlex võib olukorra päästa.

„Päästeamet on seda materjali tunnustanud,“ kinnitas Nurm. „Sageli ongi FuranFlex ainus mõeldav lahendus probleemile, sest ventilatsioonilõõri ei saa reeglina ka metalltorusid sisse panna. Näiteks Kilingi-Nõmmel oli meil üks suur objekt, kus kaugküttest ilma jäänud korterelamusse ehitati ahjud ja kõik ühendati ventilatsioonilõõriga.“

FuranFlexi abil saab moodustada ka ühe suure lõõri asemele mitu väiksemat, mis eriti vajalik ümberehitamisele minevates ajaloolistes hoonetes. Kuna materjal on painduv, saab seda paigaldada ka kõverustele.

Pahatihti kohtab majade katustel väga lagunenud korstnaid, mis on ohtlikud juba ka möödakäijatele. Foto: www.korstenpuhtaks.ee