Lõppes plaanitust väiksemahulisem Kevadtorm
Õppus Kevadtorm toimus sel aastal 25. aprillist 8. maini ning osalejate arvuks oli 10 000 asemel 3500. Põhieesmärk sai siiski täidetud.
Liisi Kanna
Eriolukorrast tingituna jäi Kevadtormil laialdast territooriumi hõlmav taktikaline õppuse osa Kesk-Eestis tänavu ära. Selle asemel pandi osalevate üksuste oskused proovile kaitseväe keskpolügoonil.
Leitnant Taavi Laasik kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast nentis, et õppuse toimumiskoht pani Kevadtormi tegevustele teatud piirangud, kuna kaitseväe keskpolügoon seab taktikaliste tegevuste harjutamisel üksustele omad piirid.
„Samuti on tegemist kaitseväelastele tuttava keskkonnaga, mis ei pruugi pakkuda osalejatele maastikul niivõrd suurt väljakutset tegevuste planeerimise ja läbiharjutamise juures, kui see oleks olnud esialgselt õppuse tegevuseks planeeritud piirkonnas Kesk-Eestis,“ kommenteeris Laasik.
Samas nentis ta, et Kevadtormi põhieesmärk on anda hinnang väljaõppetsüklit lõpetavatele üksustele ning hoolimata õppuse muutunud formaadist ei jäänud ka sel aastal midagi kriitilist tegemata. „Eelkõige said väljaõppetsüklit lõpetavad ajateenijad vajaliku kogemuse ning koostöövõimaluse Eestis paiknevate NATO liitlaste lahingugrupi kaitseväelastega,“ märkis Laasik.
Õppuse esimese poole moodustas väliharjutus, mille käigus mängiti maastikul läbi etteantud taktikaline olukord, kus ajateenijate üksustele etendas vastase rolli 1. jalaväebrigaad, mille põhijõu moodustavad jalaväe lahingumasinatel liikuvad Scoutspataljon ja NATO liitlaste lahingugrupp.
Õppuse teises pooles toimusid 13. ja 21. jalaväepataljoni lahinglaskmised, mille eesmärgiks oli kaitselahingu harjutamine koos tule- ja pioneeritoetuse, vasturünnakute ning soomusüksuste toetusega. Jalaväepataljonide manöövreid toetasid lahinglaskmistel üksused 1. jalaväebrigaadist ning NATO liitlaste lahingugrupist, samuti tegid õppusel koostööd õhutulejuhtidega USA strateegilised pommitajad B1.
Reservväelased
Sel aastal ei kutsutud eriolukorra tõttu õppusele Kevadtorm reservväelasi, väljaarvatud mõned üksikud vabatahtlikult selleks soovi avaldanud. Leitnant Laasiku sõnul oli esialgu õppusest planeeritud osa võtma koos liitlaste ja reservväelastega ligi 10 000 osalejat, muudatuste järel oli osalejate arvuks ligi 3500 kaitseväelast.
„Samas on reservvägi ja -väelased just Eesti riigikaitse selgrooks, mistõttu nende õppusele kutsumine ja seal harjutamine on ülimalt tarvilik. Ajateenistuse läbinud reservväelastele on vajalik oma oskusi järjepidevalt täiendada ja lihvida reservõppekogunemistel, et reservväe üksused oleksid valmis oskuslikuks tegutsemiseks. Kahjuks ei olnud seda eriolukorra tõttu sel aastal soovitud mahus võimalik teha,“ tõdes ta.
Kaitseliitlased
Kaitseliit lõi õppusel kaasa väikese koosseisuga neljal päeval, peamiselt vastutegevuses kaitseväe üksustele. Kokku osales sadakond kaitseliitlast Alutaguse, Jõgeva ja Viru malevast. Kõik kolm (lisaks Järva malev) kuuluvad Kirde maakaitseringkonda ning on ühtse juhtimise all. Õppusel osaleti Viru maleva pealiku kolonelleitnant Jaanus Ainsalu juhtimisel.
„Meile oli see lisavõimalus treenida ning testida varustust, kuna sellel aastal ei olnud kavas osaleda Kevadtormil rohkem kui staabis ja vahekohtunikena,“ selgitas kolonelleitnant Ainsalu, miks Kirde maakaitseringkond oma üksusega välja läks.
Samuti märkis malevapealik, et eriolukorra tõttu pole Kaitseliit väljaõpet ära jätnud. „Teeme teisel ajal, natuke teismoodi, oleme paindlikud ja viime planeeritud üritused läbi,“ sõnas Ainsalu.
Foto: mil.ee
