Lugu armastusest tuleb ringreisile
|Järgmisel nädalal näitab Vanemuine lavastust „Hea põhjatuule vastu“ Viljandis, Paides, Pärnus, Tallinnas ja Rakveres.
Tõnu Lilleorg
Samanimelise romaani järgi tõi loo lavale Rein Pakk, mängivad Elina Purde ja Andres Mähar.
Lugu algab juhuslikult valesse postkasti saadetud elektronkirjast, millele saaja vastab. Nii sünnib kirjavahetus, mis paisub võimsaks tundetormiks kahe inimese elus, kes ei tea teineteisest reaalselt mitte midagi – ei vanust, elukohta, ametit, juuksevärvi ega kinganumbritki.
Rein Paku sõnul meeldis talle selle loo juures, et see räägib armastusest, mis väljendub ja realiseerub vaid sõnades, kuid puudutab tegelasi ometi väga kirglikult. Põhjuseks on kujutlusvõime.
„Selles loos tuleb välja, et sõnad on palju seksikamad kui jalad, rinnad, tagumikud või poosid, milles me seksime. Seksi alus on kujutlusvõime,“ ütles Pakk. „Kuigi vormilt on see lugu kirjavahetus, on nende kirjade taga palju võimalikke tegevusi ehk palju seda, mida saab laval mängida. See, et inimene kirjutab üht ja tunneb või teeb teist, ongi seal see draama ning seda laval nähtavale tuua oli minu ja näitlejate jaoks põnev väljakutse,“ rääkis Pakk lavastuse sünniloost.
Kaks samaaegset tegevuspaika
Sellises alguses anonüümses suhtluses on sõnad seemned, millest kirjasõbra kujutluses võrsub kirjutaja identiteet ja aja jooksul muutub selline kirjavahetus tegelastele niivõrd paeluvaks, et nad ei suuda sellest loobuda, kuigi otsustavad korduvalt, et aitab nüüd küll. Publik näeb laval korraga kahte tegevuspaika: mehe kodu ja naise kodu.
Tegelased teineteist laval muidugi ei näe. Tüki tegevus toimub kahetuhandendate alguses, mil ei olnud veel nutitelefone, millega saanuks pidada tekstivestlust või saata meile kogu aeg ja igalt poolt. Sel ajal sai meile saata kas kodust või kontorist, seega tuleb tegelastel uut teadet kirjasõbralt üksjagu aega oodata.
Rein Pakk on väga rahul näitlejatega: „Mul oli puhas rõõm nendega koos töötada ja nüüd selle töö tulemusi publikuga jagada.“ Paku sõnul ongi “Hea põhjatuule vastu” eelkõige näitlejateater, sest kogu aeg on fookuses tegelaste mõtted ja tunded.
Elina Purde liitus lavastusega poole pealt, kui proovid juba käisid, kuna algselt ossa valitud näitleja loobus osast. „Elina luges näidendi läbi ja oli kohe huvitatud. Õnneks oli tal ka tookord aega ja nii ta rolli tegigi – poole lühema ajaga kui tavaliselt ja minu meelest suurepäraselt. See oli meie esimene koostöö ja see läks väga hästi, sest me mõistsime teineteise huumorimeelt, romantikameelt ja töökultuuri,“ rääkis Pakk.
„Andresega olin juba varem lavastajana tööd teinud ja teadsin juba karta, et võib õnnestuda,“ naljatas lavastaja ja lisas: „Andres avaneb selles etenduses muide nii mõnestki küljest, mida vaatajad ehk varem näinud polegi.“
Võib juhtuda ka publikuga
Lavastaja usub, et võimalus tänapäeval leida endale kõige tähtsam suhtluspartner internetiavarustes on vägagi realistlik, ning ta tunneb vähemalt kolme inimest, kes on olnud just sellises suhtes, nagu näitemängus kujutatakse.
Küsimusele, kas tegelased siis lõpuks ka kokku saavad, vastas Rein Pakk kavalalt: „Teil on võimalus teatrisse minna ja ise vaadata. Ma usun, et see selgub etenduse käigus.“
Kirjavahetus on tegelastele A & O. Foto: Alan Proosa