Maaelufestival kogub populaarsust
3. juunil toimub Sõmerul järjekordne lambafestivalist välja kasvanud maaelufestival, mis pärjati hiljuti Regionaalmaasika tiitliga.
Ülle Kask
Sõmeru valla keskkonnaspetsialist ja mastaapse ürituse eestvedaja Maia Simkin rääkis, et maaelufestivali avalöögiks on traditsiooniliselt uhke paraad. Pasunakoori saatel marsivad lisaks Sõmeru ja Rakvere valla ettevõtjatele ka allasutused ja huviringid. „Kõik, kes tahavad tulla paraadile oma ettevõtet mõne põneva lahendusega reklaamima, on teretulnud ja osalemise eest tasu ei küsita.”
Simkin meenutas, et möödunud aastal uhkeldas Bremmer-Reisid sirelitega kaunistatud bussiga. „Tänavu tuleb ilmselt Mädapea mõisalt ja Põhjakeskuselt midagi lillelist, Uhtna Puit marsib tünnisaunadega ja Isovent Ehitus ventilatsioonitorudega. Mõned firmad vuravad vanade autodega. Rongkäigul võib jagada flaiereid ja visiitkaarte.”
Rägavere mõisnik Morgan Hammerbeck toob festivalile 500 lammast, keda marssima ei aeta, vaid viiakse hoopis pügamisele. „Eelmisel aastal oli lambaid vähe ja Morgan ütles, et seekord katsume jälle lambad esile tuua. Tänavu võib julgelt öelda, et see on jätkuvalt ka lambafestival,” muheles korraldaja, kelle sõnul on varasemate ürituste nimi inimestele mällu sööbinud.
„Lambaoksjon tuleb ka. Kes ei taha jaanipäevaks šašlõkiliha või voonakest kodus kasvatama hakata, saab teda pidada Morgani karjas ületalve. Inimene, kes möödunud aastal lamba sai, võttis hiljuti ühendust, et tahab looma nüüd kätte saada.”
Muuseumite plats ja perepuu pookimine
„Uudne on tänavusel festivalil maamuuseumite plats,” toonitas ürituse eestvedaja. Festivalile tulevad näiteks Porkuni Paemuuseum, Õletuba Kesk-Eestist ja Iisaku koduloomuuseum Ida-Virumaalt. Jalgrattamuuseum tuleb vanade ratastega, millega võib proovisõitu teha.
„Paneme need kokku töötubade platsiga, kus noortekeskused meisterdamist õpetavad. Tuleb ka savi- ja paberitöötuba, vahendid on olemas alates märgitoorikutest kuni külmkapiukse magnetiteni välja.”
Taimeplatsil on uudne ettevõtmine perepuu pookimine. Aednik Harri Poom müüb taimealuse ja annab inimesele pookeoksad. Näidise järgi saab endale õunapuu „aretada”.
Käsitöö ja supikonkurss
Simkini sõnul asuvad tänavu käsitöö- ja toidutänavad eraldi. Toiduuulits on ümber Sõmeru keskusehoone, käsitööuulits mööda kooliteed, sest näputöötegijad tahtsid kõik ühte ritta koonduda.
Korraldaja rõhutas, et müüakse ainult eestimaist käsitööd, mitte Läti, Leedu ega Poola kaupa. „Pakuti ka Aafrika käsitöökotte, aga see jäi meie tingimustest kahjuks välja. Kui aga näiteks Eestis elavad pagulased tahavad tulla oma rahvakunsti müüma, oleks see suurepärane. Käsitöö peab olema Eestis tehtud. Vahet pole, kas seda valmistatakse Vao keskuses või mõnes muus Eesti paigas süürlase, aafriklase või ukrainlase poolt.”
„Söögiplatsil toimub sel aastal laadasupikonkurss,” teavitas Simkin. „Žürii otsustab, missugune leem on kõige rohkem mokka mööda.”
Kõik, kes laadale supiga tulevad, peaksid korraldaja sõnul keetma seda nii palju, et külastajad taskukohase hinna eest kõhu täis süüa saaksid. „Ka supikonkursile võiksid tulla näiteks Vao pagulaskeskuses elavad ukrainlased Ukraina boršiga või miks mitte ka mustanahalised oma rahvusroogadega. See on üle-eestiline üritus ja osaleda võivad kõik.”
Lemmikloomad jäägu koju
Loomade uulitsal eksponeeritakse kümmet tõugu lammast. Teistest põllumajandusloomadest on palju kariloomi, lehmi, vasikaid. „Sigu kahjuks ei ole,” kurvastas Simkin. „Ja ei tea veel, kas tibusid linnugripi pärast lubatakse. Rannarantšo miniloomaaed võtab ehk linnukesi ühes, sest nendel on veterinaarameti eriload.”
Korraldaja rõhutas, et kindlasti tuleb festivalile tulles lemmikloomad koju jätta. „Eelmisel aastal oli ebameeldivaid stseene, kus koeraomanikud ei saanud aru, et nende neljajalgsed sõbrad ärritavad kariloomi.“
Simkin toonitas, et üritus on alkoholivaba, mõeldud eelkõige lastega peredele, aga loomulikult ka kõikidele teistele. Kultuurilavadel on peaesinejateks Väikeste Lõõtspillide Ühing ja LÜÜ-TÜRR.
Väljatõste:
- aprillil andis riigihalduse minister Mihhail Korb Stenbocki majas toimunud tänuüritusel üle neli regionaalarengu auhinda. Ühe Regionaalmaasika pälvis Sõmeru Maaelufestival.
„Tänu Sõmeru vallavalitsuse aktiivsusele ja heale koostööle kohalike ettevõtetega on suudetud käivitada üks mitmekesisema programmiga maaelu tutvustavaid üritusi kogu Eestis,” öeldi Maaelufestivalile auhinna andmise põhjenduseks.
Parimate regionaalarengut toetavate algatuste konkursile Regionaalmaasikas laekus 28 ettepanekut. Auhinnasaajaid tunnustati Eesti klaasikunstniku Maret Sarapu tehtud klaasist maasikaga.
Maaelufestival 2016. Foto: Sõmeru Vallavalitsts
https://www.flickr.com/photos/147556460@N04/sets/72157677249020301
Lambafestival 2015. Foto: Piret Laidroo/ Sõmeru Vallavalitsus
https://www.dropbox.com/sh/bwzkhg3q992sp94/AAA82X5O2bGZLs_b3GSKNk2ka?dl=0
Lambafestival 2014. Foto: Piret Laidroo/ Sõmeru Vallavalitsus
https://www.dropbox.com/sh/m61k9m8ztbfuh9g/AACzOlRITskY65SoPXRVHL0ba?oref=e
