Maaeluminister kohtus Lääne-Viru põllumeestega
Kesknädalal toimunud koosviibimisel olid pikemalt kõne all Maaelu Edendamise Sihtasutuse strateegia uuendamine ja erimärgistusega kütuse tulevik.
Liisi Kanna
Kolmapäeva ennelõunal kogunesid Vinni kandi maamajandusvaldkonnas tegutsejad Barto puhkemajja, et kohtuda maaeluminister Mart Järvikuga.
Kokkusaamise kohalike põllumeestega korraldanud riigikogu liikme Kaido Höövelson sõnul on näost-näkku lihtsam suhelda. „Tegu on väikese infotunniga. Saame reaalsetest probleemidest aimu ja me kõik tahame ju kuulda, mis on selle lühikese ajaga tehtud, mis on tegemisel ja mis meid ees ootab,“ selgitas Höövelson kohtumise eesmärki.
Nüüdseks üle kolme kuu ametis olnud maaeluminister Mart Järvik rääkis, et kohe alguses muutus tema graafik tihedaks ning selle aja jooksul on toimunud mitmeid välisvisiite.
Maaelu edendamine
Ühe konkreetse teemana, mille kallal tööd on alustatud, nimetas minister Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) jaoks uue strateegia väljatöötamist. „Sihtasutus on päris hea abimees olnud maaelu toetamiseks, aga seda on võimalik teha oluliselt paremaks. Suuresti on uus strateegia suunatud sellele, et me saaks tuua inimesi linnast maale ja aidata ka piiri tagant naasjaid maale elama,“ selgitas Järvik, lisades, et selleks plaanitakse MES-i juurde luua sihtkapital.
„Oleme üldiselt seisukohal, et laen on parem abiline kui otsetoetus. Väikese protsendiga laen aitab inimestel teha seda, mida nad tahavad. Ja kui noored pered kolivad maale ning sünnivad lapsed, siis seda laenu saab otsast kustutama hakata ja näiteks mingi laste arvu juures ära nullida,“ tutvustas minister üht võimalikku viisi sihtkapitali kasutamiseks.
Teise ideena, kuidas MES-i kaudu maaelu suunata, tõi Järvik välja plaani anda MES-ile õigus maid turu hinnaga kokku osta, et pidurdada maa müüki väliskapitalile. „Miks peaks tahetama MES-ile müüa? Sest kui inimene müüb sinna, saab ta tulumaksuvabastuse,“ selgitas minister plaani.
Limiidid „sinisele“ kütusele
Pikemalt peatuti kohtumisel erimärgistusega ehk rahvakeeli sinise kütuse tulevikul. Järvik märkis, et teema on üleval, sest põllumehe nime kasutades ja maksumaksja raha varastades läheb suur osa ainult põllumajandusmasinates kasutamiseks mõeldud kütust n-ö kõrvale. „Sinine“ diislikütus on müügil tavatanklates ning kontrollide abil ei ole suudetud vargust peatada.
Minister näeb kahte võimalikku lahendust. Üheks on registri loomine, mis töötab iga tanklaga otsesidemes online-süsteemis. Teiseks võimaluseks, mis Järviku hinnangul oleks lihtsam, võiks lõpetada kütuse värvimise ja maksta aktsiisitoetust otse põllumehe kontole. Mõlemal juhul oleks seatud limiidid, kui palju konkreetsele maamajandusettevõtjale kütusesoodustust ette nähtud on. Kõnealused variandid ning teema tervikuna põhjustas ägeda arutelu.
„Limiidid tulevad igal juhul, muidu vargusele pidurit ei panda,“ tõdes Järvik, lisades, et milline lahendus lõpuks valida, peakski jääma põllumeeste otsustada.
Tulevikusuunad
Riigikogu liige Anti Poolamets tõi arutellu sisse Lääne-Virumaa vaate ning uuris ministrilt agroturisimi tuleviku kohta, arvestades võimalikku Kunda sadama arengut Soome suunal. Maaleluministri nõunik Maido Pajo märkis, et just maaturism seatakse järgnevatel aastatel suuremasse fookusesse.
Täpsemat infot Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi suundade kohta ministeeriumi esindajad veel jagada aga ei osanud. Küll tõi Pajo esile, et Euroopa Liit on kinnitanud soovi uuel perioodil asjaajamist lihtsustada. Minister märkis, et lihtsustada püütakse ka kõiki nõudeid Eestis, mis on EL-i poolt ette nähtust karmimad.
Fotod: Liisi Kanna
