Maailmakuulus helilooja Arvo Pärt külastas lapsepõlvekodu ja kooli
Arvo Pärt sai 11. septembril 82aastaseks ning maestro sünnipäevanädalal toimusid Nargenfestivali raames Eesti eri paigus kontserdid. 6. septembril musitseerisid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste taktikepi all Rakvere Gümnaasiumi aulas.
Ülle Kask
Möödunud nädala kolmapäeval juhuslikult Laada tänavale sattudes silmasin maja number 17 juures väikest seltskonda. Aia ääres seisis helilooja Arvo Pärt ja kõneles kahe naisterahvaga, kes maestrot filmisid. Kui lähemale jõudsin oli kuulda Pärdi tasast juttu, et lapsena ses majas elades tundusid aknad olevat veidi madalamad.
Laulasmaa Pärdi Keskuse inimesed, kes Rakveret väisama tulnud geenius-heliloojat tema nooruspõlve radadel saatsid, teatasid, et maestro on kohal ka tema auks korraldataval õhtusel kontserdil oma kunagises koolimajas Rakvere Gümnaasiumis. Pääsme muusikasündmusele olin juba varem soetanud ning mind tegi erakordselt rõõmsaks, et kohale tuleb ka üle ilma kuulus koolivend isiklikult.
Rakveres helises ja mühises Pärdi muusika
Õhtul toimus gümnaasiumi aulas Tõnu Kaljuste taktikepi all Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses kontsert pealkirjaga „Summa.” Tagareas võttis istet maestro Arvo Pärt.
Avaloona kõlas „Kollaaž teemal B-A-H-C”, mille helilooja komponeeris 1964. aastal.
Arvo Pärt on öelnud: „Kollaažid on segu positiivsest ja negatiivsest, õigest ja valest. Need on teatud laadi siirdamised: kui ma tunnen end justkui ilma oma nahata, siis ma võin võtta kõikjalt enda ümbert nahatükke ja neid kanda. Aja jooksul need tükid muutuvad ja saavad uueks nahaks.”
„Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” keelpilliorkestrile ja kellale pärineb helilooja tintinnabuli–stiili algusajast (1977/1980). Britteni surmakuupäev 4.12.1976 puudutas tollal Pärti sügavalt: „Just enne ta surma olin ta muusika harukordset puhtust hindama hakanud – puhtust, mis on võrreldav muljega, mis mulle jätsid Guillaume de Machaut’i ballaadid. Ja lisaks sellele olin pikka aega tahtnud Britteniga isiklikult tuttavaks saada – ja nüüd polnud see enam võimalik.”
„Summa” komponeeris Pärt 1977. aastal. Nõukogudeaja ateistlikust kultuuripoliitikast ajendatuna on teose pealkiri kodeeritud. Neljahäälse a capella versiooni aluseks on ladinakeelne usutunnistuse tekst.
Noore Eesti helilooja Pärt Uusbergi „Armastuse ülemlaul” kammerkoori esituses sündis Nargenfestivali kunstilise juhi Tõnu Kaljuste tellimusel, kes palus tal kirjutada eestikeelne teos Pärdi päevade avakontserdiks. „Armastuse ülemlaulu” sõnad pärinevad Uuest Testamendist, Pauluse esimesest kirjast korintlastele.
Kontserdi lõpuloona alustas kammerkoor Aadama itku vaiksete viiulihelide saatel. Lauljate järjest tugevnevad kaeblevad hääled andsid ehedalt edasi Aadama nuttu ja hala, kes paradiisiaiast välja aeti.
Pärdi suurteos „Adam’s Lament” baseerub Athose munga püha Siluani (1866-1938) venekeelsel samanimelisel proosatekstil, mis pärineb raamatust „Staarets Siluan”.
Arvo Pärt on öelnud: „Meie esiisana nägi Aadam inimtragöödiat ette ja koges seda isikliku süüna. Ta on kannatanud kõikide inimkonna kataklüsmide pärast, lootusetuse viimse meeleheiteni.”
Teose esiettekanne toimus Türgi pealinnas, monoteistlike religioonide judaismi, kristluse ja islamismi ristumispaigas 7. juunil 2010 Istanbulis Hagia Irene nimelises kirik-kontserdisaalis. Dirigeeris Tõnu Kaljuste, kes 2014. aastal võitis teose „Adam’s Lament” eest Grammy-auhinna parima koorimuusika esituse kategoorias.
Kontserdile järgnesid õnnesoovid
Pärast kontserti õnnitles Rakvere Gümnaasiumi direktor Aivar Part Arvo Pärti sünnipäeva puhul ja kutsus kooli vilistlast 7. oktoobriks uuesti koolimajja, mil arhitekt Alar Kotli poolt projekteeritud valge maja saab 105 aastat vanaks. Maestro tänas tagasihoidlikult, aga kutset vastu ei võtnud, kuna tal on samal ajal teises kohas kontsert.
Õpetaja Heli Kirsi kinkis maestrole raamatu kooli ajaloost. „See on minu jaoks nagu ilus muinasjutt,” ütles Arvo Pärt kingitust vastu võttes. „Ma ei ole siin 60 aasta jooksul palju käinud, aga süda on küll siin olnud. Need aastad, mis siin õpitud on, need panid aluse kõigile minu plaanidele ja mõtetele.”
Arvo Pärt osutas Tõnu Kaljuste koori ja orkestri suunas ning lausus: „Mul on hea meel, et just nemad tulid teie juurde, sest nemad tunnevad mind kõige paremini.”
Rakvere linnapea Mihkel Juhkami lausus Arvo Pärdile lillekimpu ulatades, et aasta pärast samal ajal on Pärdi kontserdimaja valmis. Parema akustikaga saali klassikalise muusika kuulamiseks kui on Rakvere Gümnaasiumi aula, momendil Rakveres polegi.
Pisarad tulid silma, kui maailmas enimmängitud geeniushelilooja Arvo Pärt ütles Rakvere Gümnaasiumisse teda kuulama tulnud linnarahvale, koolivendadele ja -õdedele: „Ja kui Jumal annab, siis me näeme veel.”
Kasutatud allikas: Pärdi päevad 2017. Nargenfestivali kava.
Pärdi kontserdimaja arhitektuurikonkursi hanke info (Rakvere linnavalitsus, 8.09.2009):
Rakvere linnal on plaanis muuta hetkel spordisaalina tegutsev Pauluse kirik Arvo Pärdi nimeliseks muusikamajaks.
Rakvere Pauluse kirik on projekteeritud arhitekt Alar Kotli poolt Eesti vabaduse kirikuna. Kirik sai peaaegu valmis ning õnnistati sisse kaks päeva enne esimest vabaduse kaotamist juunis 1940. Alates 1950ndatest on kirik kasutusel spordihoonena.
Rakvere Vabaduse platsi planeerimise ja Pauluse kiriku restaureerimise võidutööde autorid on selgunud.
Esimese koha saavutas võistlustöö „tintin na buli”, autoriteks Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose OÜ-st Celander Projekt.
Arhitektuurivõistlus toimus ajavahemikus 30.03. – 9.07.2009. Võistlusele laekus tähtaegselt 136 tööd 29 riigist üle kogu maailma.
- aasta teatri aastaauhindade gala. Foto: Harri Rospu / Rahvusooper Estonia arhiiv
Maestro Arvo Pärt lapsepõlvekodu aia ääres seismas. Foto: Ülle Kask
Rakvere Gümnaasiumi vilistlane Arvo Pärt ja kooli direktor Aivar Part. Foto: Ülle Kask
