Maakonda külastas riigihalduse minister Mihhail Korb
Riigihalduse ministriga kohtunud kohalikud juhid uurisid, millisel seisukohal on uus koalitsioon muret tekitavates küsimustes. Juttu tuli nii omavalitsuste elanike 5000 miinimumpiirist kui maavalitsuste säilimisest.
Liisi Kanna
Mõni kuu tagasi külastas Lääne-Virumaad toonane peaminister Taavi Rõivas. Vahepeal vahetus valitsus ning selle nädala alul kohtus maavalitsuses omavalitsusjuhtidega uus riigihalduse minister Mihhail Korb. Haldusreformiga on selle aja jooksul kõvasti kaugemale jõutud, tulised teemad suuresti samaks jäänud, kuid koalitsiooniesindajale esitatavad küsimused uue suuna võtnud.
Enim huvitas omavalitsusjuhte, kuidas plaanitakse haldusreformiga edasi minna. Korb ütles, et elanike kriteeriumi ületajatele antakse toetust nii nagu plaanitud. „Neile, kes ei täida 5000 miinimumi, teeb valitsus igal juhul ettepaneku ühinemiseks. Edasi otsustab iga vald, kas võtab selle vastu. Läbirääkimisteks antakse kolm kuud aega,“ selgitas riigihalduse minister.
Kõige keerulisemaks olukorraks pidas minister seda, kui kriteeriumi täitev vald ei soovi ettepaneku alusel ühineda mõne alla 5000 elanikuga vallaga. Nende eest otsustamist ei pea ta õiglaseks.
Haljala vallavanem Leo Aadel küsis otse „Kas tänasel valitsusel on plaanis avada haldusreformi seadus?“. Mihhail Korb nentis, et selline vajadus võib tekkida peale 20. detsembrit, mil selgub teemat puudutav kohtuotsus, kuid praeguse seisukoha järgi mitte.
Riigireform
Maavanem Marko Torm uuris plaane seoses maavalitsuste sulgemise ja riigireformiga laiemalt.
„Eelmise valitsuse juures oli otsustatud, et maavalitsused kaotatakse. Meil likvideerimise osas kindlat otsust ei ole,“ rõhutas Korb. „On selge, et keegi peab neid funktsioone täitma.“
Korb tõi välja, et jätkuvalt kaalutakse ka nn riigimajade ideed. „Riigimaja ühendaks kõik teenused, mida täna maakonnas pakutakse,“ selgitas ta.
Ministri sõnul alles arutatakse, kas ja millised ülesanded peaksid liikuma omavalitsuste tasandile või mida korraldada omavalitsusliitude kaudu.
„Meil on siiras tahe vaadata üle kogu kohalike omavalitsuste finantseerimissüsteem, eesmärk teha KOVide tulubaas autonoomsemaks,“ tõi Korb välja.
Riigireformi kontekstis küsis maavanem ka, kas minister on kuulnud väljendit „jõhvistamine“, pidades silmas viimase aastakümne jooksul paljude riigiasutuste viimist Lääne-Virumaalt Ida-Virumaale. Korb nentis, et mõistab meie maakonna olukorda, ent arutelud neil teemadel ootavad samuti alles ees. Riigiasutuste Tallinnast välja viimise plaanidega tema sõnul jätkatakse.
Maamaks
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla päris ka uue valitsuse plaanide kohta seoses maamaksuga. Korb leidis, et maamaksuga toimunu oli poliitiline kauplemine, kus jäid kannatajaks omavalitsused. „Korraline hindamine tuleb läbi viia,“ ütles minister ja lisas, et Keskkonnaministeeriumi poolt on see juba ka ette valmistatud.
Sõmeru vallavanemat Peep Vassiljevit huvitas, kuidas kavatsetakse ettevõtluskeskkonda arendada. „Ettevõtluse stimuleerimiseks peab kohalik omavalitsus tulu saama,“ oli Korbi kindel seisukoht. Kuidas seda nõnda korraldada, et ei tekiks situatsiooni, kus üks võidab ja teine kaotab, on tema sõnul aga alles lahtine.
Riigihalduse minister Mihhail Korb (paremal) ja Lääne-Viru maavanem Marko Torm (vasakul) kohtumisel omavalitsusjuhtidega. Foto: Liisi Kanna
