Maakondlikele bussiliinidele kehtestati piirhind
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas piletihinnamääruse, mis paneb paika vahemiku, mille raames võib Maanteeamet maakondades bussiliinidel hinna kehtestada. Vahemik ulatub nullist senise kõrgeima maakondades kehtinud piletihinnani.
Paika pandud hinnavahemik ei too aga kaasa hinnatõusu. Kuna riigieelarves on ette nähtud vahendid piletitulu täies mahus kompenseerimiseks, siis ei tohi Maanteeameti kehtestatav sõidukilomeetri hind ja piletihind olla kõrgem, kui seni konkreetses maakonnas kehtinud sõidukilomeetri hind ja piletihind.
„Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson.
Näiteks Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusel, kuhu kuuluvad kõik Lääne-Virumaa vallad, kulus 2017. aastal maakondliku ühistranspordi ülalpidamiseks 11 miljonit eurot, millest riigi dotatsioon moodustas 5,1 miljonit eurot, piletitulu 4,7 miljonit eurot ja KOVi toetus 1,2 miljonit eurot.
Põhja-Eesti ÜTK tänavune planeeritud kogukulu maakonnaliinide opereerimisel ulatub 11,2 miljoni euroni, millest riigi dotatsioon moodustab 8,3 miljonit eurot, esimesel poolaastal kogutav piletitulu hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot ja KOVide toetus 0,6 miljonit eurot.
„Allkirjastatud määrus, milles on paika pandud kõrgeim võimalik piletihind, näitab aga seda, et keskustel on võimalus jätkata ka senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt piletit. Taoline otsus sündis koostöös Maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata tänase süsteemiga. Me soovime neile pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest,“ jätkas minister.
Keskustele planeeritud vahenditele lisandub tänavu riigi poolt 3,3 miljonit eurot, mis on mõeldud liinide tihendamiseks ning 1,6 miljonit eurot, mis katab ühistranspordikeskuste käivitamis- ja halduskulud.
„Tasuta sõidust loobumist peavad ühistranspordikeskused Maanteeametile põhjendama. Sellisel juhul on neil võimalus jätkata tänase hinnaga või soovi korral hinda alandada. See on kohalike enda otsus. Rõhutan, et liinitihenduse raha on olemas kõigile ja seda suuremas mahus, kui on näiteks viimasel kümnel aastal piirkondadele liinide arendamiseks eraldatud,“ lisas Simson.
Lääne-Virumaa vallad peaksid seisukohad siinsete piletihindade osas võtma selle nädala jooksul, misjärel kujundatakse ühine seisukoht Põhja-Eesti ÜTKle edastamiseks.
Kuulutaja
Rakvere bussijaam.
Foto: Liisi Kanna
