Maakonna noored süstisid ukrainlastele ettevõtlikkuse pisikut
Lääne-Virumaad külastasid Ukraina Limanski rajooni noored ja pedagoogid, et õppida ettevõtlikkuse praktikaid meie koolinoortelt ja õpetajatelt.
Kristel Kitsing
Kuigi kogu Ukraina ühiskond ja haridussüsteem on veel mõjutatud nõukogude ühiskonna mentaliteedist ja käsumajanduse liinist, on nende noored uudsete ideedega ning motiveeritud.
Erinevalt Lääne-Virumaa koolidest on neil gümnaasiumi astmes ainult üks tund majandust, samas olime ka meie aastaid tagasi samalaadses seisus. Ukraina noored said Lääne-Virumaal näha, kuidas Eestis nüüdseks ettevõtlust arendatakse. Külalistega jagati nii koolide kui ettevõtjate kogemusi.
Tahe on, oskused puuduvad
Päevakavasse mahtus Sõmeru põhikool ja Uhtna kool ning robootikaringi tutvustus. Hea eeskujuna anti külalistele ülevaade Kadrina Keskkooli ja Aru Grupp ASi koostöös korraldatavast CADrina arvutijoonestamisvõistlusest. „Oli näha, et sellest ettevõtmisest olid lisaks noortele väga heal arvamusel delegatsiooni kaasatud õpetajad, koolijuhid, haridusametnikud,“ kommenteeris projekti eestvedaja, Lääne-Viru maavalitsuse arendusspetsialist Moonika Aruvainu.
Praktikaid loodud õpilasfirmadest jagasid Tapa Gümnaasiumi koolinoored. Õpilasfirmade kogemus on hindamatu väärtus tööturul, kus järjest enam väärtustatakse ettevõtlikke ja loovaid inimesi. Kuna Ukraina noortel on olemas suur tahe, aga puuduvad oskused ja võimalused seda ellu viia, sai visiidi üheks eesmärgiks anda edasi just kogemus õpilasfirmadega: kuidas ettevõtlusega alustada ja toime tulla ning millised on mured ja rõõmud.
„Usun, et siin saadud teadmised ja süstitud ettevõtlikkus on esimesed sammud selleks, et tulevikus oleks ka Ukrainas ettevõtlusõpe haridussüsteemi loomulik osa,“ märkis Aruvainu.
Tapa gümnaasiumi inglise keele ja majandusõpetuse õpetaja Külvi Kivisild, kelle kaasabil külalistele õpilasfirmade protsessi tutvustati, märkis, et õpilasfirmade programm annab esmase praktilise kogemuse. „Kuigi vahepeal on päris raske ning ind raugeb, siis lõpuks on alati sooritusest hea meel ning isegi kõige „hädalisemad“ tunnistavad, et tegelikult julgeksid oma ettevõttega vajadusel alustada küll,“ selgitas ta.
Kivisilla sõnul on tänapäeva Eesti noored ettevõtlikud, aga mõned neist võtavad korraga liigagi palju ette, mistõttu mõni asi jääb pooleli. „Seetõttu tuleks koos ettevõtlikkusega õpetada ka reaalsete eesmärkide seadmist ja järjepidevust,“ hindas õpetaja.
Osterwalderi ärimudel
Ettevõtete külastamise ja nähtud murede-rõõmude üle arutlemise loogiliseks jätkuks oli tutvustada Uraina noortele Alex Osterwalderi ärimudeli lõuendit, mille abil oma ideed testida.
Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli lektor ja Ettevõtlusteater MTÜ metoodik Diana Tandru tegi noortele töötoa, kus ärimudeli loomise tööriista tutvustamise käigus intensiivselt suheldi. Noored esitasid oma ideid, tõid näiteid ja mõtlesid aktiivselt kaasa, missuguseid tooteid vajatakse, mis oleks konkreetse toote väärtuspakkumine, kuidas toodet turundada, kes on klient jne.
Noored õppisid, kuidas oma ideed testida ning üheskoos jõuti järeldusele, et esmalt tuleb ka turgu ning klienti tunda, sest Eesti ja Ukraina kliendid ja nende vajadused on praegu veel erinevad.
Tandru sõnul on noored väga ettevõtlikud ja neil on innovatiivsed ideed. „Noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks tuleb neid igati innustada ning vähem piirata ja tagasi hoida,“ sõnas ta. „Esimene ettevõtmine läheb sageli aia taha, aga saadud kogemus aitab edaspidi õnnestuda.“
Tagasiside
Külastusel osalenud noored ja õpetajad nägid ja kogesid mitmeid vahendeid ja võimalusi, kuidas Ukrainas ettevõtlusõpet noorteni viia. Üheskoos tõdeti, et algus on tehtud ja minna on ainult edasi.
Ukraina 10. klassi õpilane Gumen Ljubov, kes on huvitatud majandusest ja õigusteadusest, märkis, et ta tõesti nautis seda reisi. „Oleme tänulikud korraldajatele sooja, sõbraliku õhkkonna ja hindamatu kogemuse eest. Jõudsime noortekeskuseid ja koole külastades järeldusele, et haridus Ukrainas on väga erinev võrreldes Euroopaga.“
„Soovin keskenduda ja luua häid tingimusi spordi ja loovuse arendamisel oma koolis,“ kommenteeris Fontanka külast pärit 16aastane neiu. Ta lisas, et väga hea meel oli näha, et Eesti koolides on spetsialiseerutud haridusele, mis võimaldab valida elukutse ja saada valitud suunal korralikud teadmised. „Tänu sellele külastusele oleme valmis muutuma. Me oleme valmis ehitama tulevikku oma kätega,“ oli nooruk tehatahtmist täis.
Ukraina noored külastasid Eestit projekti „Noor ja ettevõtlik – ideed ellu” raames, mida toetab Välisministeeriumi arengukoostöö- ja humanitaarabiprogramm. Projekt kestab kuni oktoobri lõpuni, sisulised tegevused jätkuvad sügisel mõlemas riigis.
