„Maal elamise päev“ sai avapaugu
Sel laupäeval toimub üle-eestiline külastussündmus „Maal elamise päev“, mille avaüritus peeti kesknädalal Sõmerul. Kõlama jäi mõte, et maal soovitakse elada küll, kui teatud tingimused täidetud on.
Liisi Kanna
Just Sõmerul toimus avaüritus seepärast, et Rakvere vald, eesotsas vallavanem Maido Nõlvakuga, on olnud n-ö asja juures alates maale elama kutsuva ürituse idee sünnist. Praeguseks on „Maal elamise päeva“ kodulehel osalevate omavalitsuste arvuks märgitud 36, Lääne-Virumaal löövad lisaks Rakvere vallale kaasa Haljala, Viru-Nigula ja Väike-Maarja vald.
Üritust eest vedava MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk rääkis, et maal elamist propageerivaid üritusi on teisigi, kuid nende puhul on puudu üks oluline aspekt – milline on tegelik elukeskkond inimese jaoks, kes on valimas oma elukohaks maapiirkonda.
„Millised on avalikud teenused, mida kohalik omavalitsus oma inimestele pakub? Milline on hariduse kvaliteet? Milline on tervishoiu kvaliteet? Millised on huviala võimalused? Millised on töökohad, kuhu ettevõtted inimesi ootavad? Millised on teed, internet, kaubandus? Ehk siis milline on elukeskkond, mis tegelikult paneb inimese otsustama, kas elada maapiirkonnas,“ loetles Habakukk küsimusi, mis kolimist plaanival inimesel tekivad.
„Minu tutvusringkonnas on palju neid, kellel on kaks kodu – maa- ja linnakodu. Pühepäeval ei taheta kuidagi hakata linnakoju tagasi liikuma. Mõeldakse: „Kui saaks, ei läheks.“ Meie ülesanne ongi seda ideed võimendada. Näidata, et maal on tegutsemislusti, on õlg-õla kõrval tunnet,“ rääkis korraldaja.
Habakukk märkis, et avapäeva eesmärk on algatusele hoo sisse lükkamise kõrval ka soov teada saada, kuidas riik seda kogukondade ja omavalitsuste pingutust näeb ja hindab. Koosviibimisel osalesidki kolme ministeeriumi esindajad.
Riigihalduse minister Jaak Aab rääkis haldus- ja riigireformi mõjudest maaelu elavdamisel. Minister nentis ka, et mida rohkem saab kohalikul tasandil otsustada ja arendada, seda parem.
„Esimene vedur on omavalitsus ja just teda tuleb ka riikliku poliitikaga rohkem toetada. Ja kuna eelarve on kuuteema, siis saan öelda, et omavalitsuste tulubaasi tuleb raha juurde ka järgmine aasta. Omavalitsustele, kes pärast haldusreformi on suuremad, tuleb anda rohkem vahendeid ja otsustusõigust. Kui omavalitsusel on vahendid, siis on võimalus kindlustada häid elutingimusi ja -keskkonda ka maal ja hajaasustuses,“ sõnas Aab.
Kohaliku tasandi olulisust tõstis esile ka Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Poliitikat saab teha nii ülevalt alla kui alt üles. Meie Maaeluministeeriumis oleme seda meelt, et otsused peaks põhinema alt tuleval initsiatiivil. Vast kõige edukam näide otsustusprotsessi delegeerimisest kohalikele kogukondadel on Leader-lähenemine,“ arutles Gorban.
Rahvastikuminister Riina Solman tõdes, et praeguste prognooside juures elab aastaks 2045 maapiirkonnas tunduvalt vähem inimesi. Näiteks kui Lääne-Virumaal elab praegu 59 000 inimest, siis selleks ajaks alla 43 000, ehk veerandi võrra vähem.
„Kui samad rahvastikumustrid jätkuvad, siis sellisel juhul on stsenaarium selline – meie kätes on seda muuta. Saame neid suundi leevendada ja pidurdada,“ sõnas minister, märkides, et siiski on ka rahvastikugruppe, kes soovivad justnimelt linnast maale kolida ning neid suundumusi tuleks toetada.
Kolme olulise mõjutajana tõi ta seejuures välja oma kodu soetamise võimaluse ning sellega seoses laenude parema kättesaadavuse, töökoha olemasolu ning head ühendused.
Rahvastikuminister Riina Solman avaüritusel ettekannet pidamas.
Foto: Liisi Kanna
