Maasikahooaeg on haripunktis
Metsmaasikad ja aiamaasikad, suured ja punased, väikesed ja magusad, ümara ja pikliku kujuga, keediseks, toormoosiks, põske pistmiseks – jah, nüüd on selleks kõigeks aeg küps.
Katrin Uuspõld
Tartumaal asuvas Marjamaa Talus kasvatatakse ja külmutatakse mitmeid marju, teiste seas ka maasikaid. Peremees Tõnu Oks ütleb, et suuremad kasvatajad tütartaimi enam naljalt ise ei võta, vaid ostetakse Hollandist ja Poolast, kus neid paljundatakse suurtes kogustes ja soodsalt. Ja sordivalikki on väga lai.
„Senga Sengana, mida omal ajal peeti väga heaks sordiks ja mis sobis suurepäraselt külmutamiseks, on siitkandist kadunud. Eestis peetakse Polka maitset väga heaks. Aga tänavu on Polkaga tagasilöök – ta annab saaki palju, aga mari on väike ja kobar on suur. Ühe tonni korjamiseks on vaja rohkem inimesi kui mõne suurema sordi jaoks. Paljud maasikakasvatajad ütlevad, et Polka talus tänavu kuuma halvemini kui paljud teised sordid,“ rääkis Oks.
Suhteliselt uus sort on Asia, mis Oksa sõnul ei teinud kuumalaine puhul teist nägugi. „Ta kuju on ilus, värv tumepunane, pikliku kujuga, tupplehed hoiavad püsti ning on hea puhastada,“ loetles ta häid omadusi.
„Eelmine Eestis domineeriv sort oli Sonata, mida kasvatati palju ja mida oli hea müüa, sest ta „ei väsinud“ leti peal ära. Tema miinus oli see, et moosi tehes jäi värv kahvatu, kuna vili oli pealt tume, aga seest võrdlemisi hele. Inimestele selline toormoos ei meeldinud, nii et segasime Polkaga, et värv oleks parem,“ rääkis Oks.
Kuidas kasvatada?
Peenra katmine nn maasikakilega on nii suuremas kasvatuses kui oma aias Tõnu Oksa hinnangul igati mõistlik. See hoiab niiskust mullas ja umbrohu eemal, tuleks vaid jälgida, et kile oleks kumeralt, mitte ei moodustaks kuskil lohku, kus marjad võivad vihmavee sisse ligunema jääda. „Suurematel kasvatajatel on kile all peenra keskel voolik ning selle veeliitri, mis kile alla voolikust läheb, saab taim kõik endale. Aga kui kasta kastekannuga pealt ja veel kuuma ilmaga, siis üle poole lendub minema. Kui kasta, siis hommikul vara või veel parem, õhtul hilja. Ja kasta korraga rohkesti, mitte nii, et ainult tolmu kinni võtab,“ soovitas Oks.
Mis puutub taimevõsudesse, siis ülemäära vaeva Oks nendega näha ei soovita – kui just ei taheta tütartaimi saada. „Eestlasel on kujunenud arusaam, et tuleb tööd teha ja tulemust saada. Ja koduaed peab olema korras ning külalisele ja naabrile uhke välja nägema,“ on täheldanud ta.
Maasika emataime seisukohast on parem, kui tütreid ei ole, sest need kurnavad teda ja kui need eemaldada, kannab emataim järgmisel aastal rohkem saaki. „Aga kui käid ja küürutad ja endal tütartaimi vaja ei ole, siis kas see on seda aega väärt?“ arutles ta.
Maasikakilel kasvavatel taimedel esimene tütartaim mullani ei ulatu ja juuri ajama hakata ei saa, seepärast on mõistilk võtta tütartaimeks esimene, mis ise juured mulda on ajanud, sest see on kõige tugevam.
Saagiga toimetamine
Kui saak on oma aiast, maasikapõllult või turult koju toodud, soovitab Tõnu Oks marjad mitte otse sügavkülma panna, vaid kõigepealt tavakülmikus maha jahutada – nii toimub sügavkülmutamine kiiremini ja rahul on nii mari kui sügavkülmik. Nõnda talitades tuleb marjast ka sügavkülmikus olles vähem vett välja, mis karbikaane või koti külge härmatisena jääks.
Marjamaa Talus valmistatakse toormoose külmutatud marjadest, kodustes oludes, kui sügavkülmapinda napib, on mõistlik toormoos valmis teha ja seejärel külmutada. Oks ütleb, et nemad panevad oma sügavkülmutatud maasikatoormoosidesse ka väikeseid terveid marju: punased sõstraid, mustikaid, metsmaasikaid. Süües on tekstuur meeldiv, terved väikesed marjad üllatavad.
Rakvere vallas Mädapea külje all Mihklirahva talus istutati viis aastat tagasi esimesed pikad maasikapeenrad. „Neli aastat on optimaalne maasikataime eluiga ning eelmisel aastal istutasime asemele uued 3500 frigotaime. Nii et jagub enda perele ja ka müügiks,“ rääkis perenaine Airi Vendla.
Esimesest maasikasatsist tehti omad järeldused ehk teist korda istutati enamik parimana tundunud Sonatat ja prooviks pandi veidi Koronat ning eriti suuremarjalist Salsat.
Ka voolikute kile alla panemine on end igati õigustanud, sest põuasel ajal on saanud tiigist taimedele vett pumbata. Ja taimedele rammu annab istutamise ajal peenrasse pandud naabrilt saadud sõnnik ning mineraalväetis, taimekaitsevahendeid ei ole kasutatud.
Mihklirahva talu lapsed armastavad nii toormoosi kui keedumoosi. Talvel on mõnus maiustada ka tervelt külmutatud maasikamarjadega, mida just poolsulanuna on mõnus põske pista.
Aga eriti hinnas on „maasikanahk“. „See on toidukuivatis 57 kraadi juures kuivatatud õhuke toormoosikiht,“ selgitab Airi Vendla. Tegemine on lihtne: saumikseriga marjad purustada, segada meega (või suhkruga), määrida õhukese kihina küpsetuspaberile ja panna toidukuivatisse. Kui „maasikanahk“ on valmis, keeratakse see tihedalt rulli ja lõigatakse terava noaga parajateks juppideks. Säilib kenasti õhukindlas karbis.
Päikesesoe ja küps maasikas oma peenralt on väärtus omaette. Kel endal peenart ei ole, seab sammud turule või korjamisvõimalust pakkuvale põllule. Foto: Katrin Uuspõld
