Maavalitsuse maja juubelit tähistati konverentsiga

Maavalitsuse hoone 90. sünnipäeva puhul toimus konverents, kus meenutati möödanikku ja arutleti maakonna tulevikuväljavaadete üle.

Liisi Kanna

Sündmuse juhatas sisse ajaloolase Uno Trummi ülevaade sünnipäevalapse ajaloost. „Väga palju materjali ei olnudki leida,“ tõdes Trumm.

Ajaloolane rääkis selle hoone eelkäijatest ja tutvustas maja ehituslugu. Maavalitsuse hoone avati pidulikult 90 aastat tagasi 10. aprillil. „Viru maavalitsus oli esimene, kus maavalitsuse tarvis ehitati spetsiaalselt uus hoone,“ tõi ta huvitava fakti. „Ja ei ehitatud mitte linna, vaid maale,“ sõnas Trumm ning viitas asjaolule, et toonase Rakvere linnavalitsuse ja Viru maavalitsuse kehvade omavaheliste suhete tõttu ehitati maja selleaegsest linnapiirist väljapoole.

Tagasivaatele järgnes maavanema Marko Tormi sõnavõtt, kus ta omavalitsusreformi kõrval peatus riigireformiga kaasnevatel väljakutsetel. „Mida vähem jääb maakonnapõhiseid asutusi, seda rohkem peame küsima – kui tugevaks meie hääl regionaalpoliitiliselt osutub? Tekitab ärevust, kui palju hakatakse Tallinnast kohalikke asju otsustama?“ muretses Torm.

Maavanema ettekandest jäi tugevalt kõlama – küsimärke on väga palju! Samas säilis ka positiivne kõla: „See keeruline aeg on võimaluste aeg.“

Tormi ettekanne oli sissejuhatuseks paneeldiskussioonile, milles osalesid maavanem Marko Torm, Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe, Lääne-Virumaa Töötukassa juhataja Kai Puhasmets, Rakvere Ametikooli direktor Kuna Rooba, Tapa vallavanem Alari Kirt ning Kadrina vallavanem Erich Petrovits.

Elavat arutelu tekitasid küsimused, mitu omavalitsust võiks maakonnas olla aastaks 2025 ning mida arvatakse ühe Virumaa ideest? Diskuteerijad jäid eriarvamusele.

Maavanem oli seisukohal, et liigutakse selles suunas, et tulevikus võiks üks omavalitsus olla.

Ka Rooba leidis: „Ideaalis oleks võinud juba 2018 üks omavalitsus olla.“

„Mina ei ole seda meelt, et mida suurem, seda parem,“ märkis Kirt. „Piire tuleb ette, näiteks teenuste osutamise osas.“

Selle aspekti tõi välja ka Puhasmets: „Ei ole vahet, mitu omavalitsust meil on, vaid et teenused oleksid ühetaoliselt kättesaadavad.“

Ühe Virumaa osas sõnas Torm: „Olgu 8 või 10 aasta pärast, aga see on võimalik. Pilk tulevikku võiks küll selline olla.“

Mäe aga märkis, et pilk tuleks suunata pigem Tallinna poole, Ida-Virumaast nö lahti lasta.

Lõpetuseks uuris päeva ja diskussiooni moderaator Peep Vassiljev, mis võiks olla tuleviku võti, et ka meie lapsed siin õnnelikud oleksid?

Rooba rõhutas avatuse olulisust ja tehnoloogia rolli. „Tänapäeva noored kujutavad ennast maailma, mitte valda või maakonda,“ märkis ta.

Mäe tõi sisse turismi aspekti. „Tuleks veel enam rõhuda linnusele, Rakvere kesklinnale. Rakvere on üks suur teemapark,“ sõnas ta, lisades samas, et kohalike poolt vaadatuna võiks sportimisvõimaluste kõrval pakkuda rohkem tegevusi vaba aja veetmiseks.

Petrovits tõstis esile, et Lääne-Virumaa ei tohiks vaid riigi abile lootma jääda, vaid peaks ise tegutsema. „Arvan, et see, mis meil siin olemas on, võiks teha inimesi õnnelikuks ka edaspidi,“ oli ta optimistlik.

Samale rõhus Kirt: „Siin on hea elukeskkond – loodus, teenused. Peame seda arendama ja inimesed tahavadki siia tulla.“

Maavalitsuse hoone 90. aastapäeva tähistati Aqva Hotel ja Spa konverentsikeskuses. Paneeldiskussioonil osalesid vasakult: Kadrina vallavanem Erich Petrovits, Rakvere Ametikooli direktor Kuna Rooba, Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe, Lääne-Viru maavanem Marko Torm, Tapa vallavanem Alari Kirt ja Lääne-Virumaa Töötukassa juhataja Kai Puhasmets. Päeva ja diskussiooni modereeris Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev. Foto: Liisi Kanna