Maheturg on sigadest tühi

Vinni Vallas tegeleb perefirma mahepõllumajandusliku seakasvatusega, mis on nii Eestis kui mujal küllaltki vähelevinud, sest nõuab palju ruumi ja ressursse. Ettevõtjad Laura Pahk ja Karmo Jürgenson leiavad, et rõõmsalt kasvanud sea liha on maitsvam ning mahetoodang tervislikum.

Liisi Kanna

Laura Pahk ja Karmo Jürgenson tegelevad põllumajandusega juba 15 aastat, sigu hakati kasvatama 10 aastat tagasi. Mahetootjateks saadi aga kuue aasta eest. „Tegelikult kasvatasime ka enne seda küllaltki mahedalt. Paljud nõuded olid meil juba täidetud ja üleminek läks üsna kergesti,“ rääkis perenaine Laura.

Mõned probleemid on siiski ette tulnud. Ametlik ökomärgis on sigadel olnud vaid paar aastat, sest varem ei leitud sobivat tapamaja. „Sead olid küll mahedalt kasvatatud, kuid neile nõuetele vastavat tapmiskohta polnud,“ sõnas Laura.

Lisaks rääkis Karmo, et mahedatele põrsastele ei saa sellist särtsu sisse, nagu vaja oleks. „Põrsas kipub jääma vinduma.“

Nõudmised mahesigade kasvatamisel

Sigu on pereettevõttel koos emiste ja põrsastega keskmiselt 260, peaaegu 200 hektaril kasvatatakse teravilja. „Kasvatame oma sigadele sööda ja osa vilja läheb müügiks,“ sõnas Karmo ning lisas, et kuna otra ja nisu on mahedalt raske kasvatada, püütakse rukki, kaera ja hernega hakkama saada.

Sigade maheda kasvatamisega kaasnevad mitmed nõudmised, toit peab olema kemikaalidest puhas ning ravimite ennetusmanustamine on keelatud. Lisaks vajavad loomad palju ruumi. „Sellisesse lauta nagu meil mahub tuhat tavasiga, mahedaid aga maksimum 300-400.“

Mahetootmisele mindi üle põhimõtetest lähtuvalt ning turunõudlust arvestades. „Maheturg on sigadest tühi. Nõudlust on rohkem, kui me pakkuda saame,“ seletas peremees. „Eestis on ökokasvatusi vähe, eelmine aasta läks üks suurem seakatku tõttu kinni. Hetkel tean ainult kahte toimivat.“

Maheveiseid ja -lambaid kasvatatakse aga rohkem, nemad on rohumaaloomad ning jahu tarbima ei pea. „Mahesiga on raske kasvatada, nõuab tohutut pinda ja ressursse. Praegu näiteks on mahevili nii heas hinnas, et kasulikum oleks maha müüa kui sigadele sööta,“ seletas peremees.

Liha kombinaati ei vii

Perefirma müüb sealiha otse tootjalt tarbijale (OTT) kaubakohtumisel ning Tallinna-Tartu-Virumaa kaubaringe tehes. Lisaks läheb osa lihast kahele väikesele tööstusele, kus sellest valmistatakse vorst.

„Meid on päästnud see, et me ei vii oma liha kombinaati. Muidu oleksime kindlasti tegevuse lõpetama pidanud,“ rääkis Karmo ja tõi välja, et varasema ühe euro asemel oli eelmisel aastal sea eluskaalu hind 30-40 senti.

Maheliha peab pere paremaks seepärast, et viimane ei sisalda antibiootikumide jääke, on puhtam ning loomad on kasvanud rõõmsalt, võimalikult stressivabalt. „Maheliha on teise maitsega ka. Poekaubad muutuvad aina maitsetumaks,“ rääkis Laura.

Varem said sealsed sead õues olla, nüüd on see katku tõttu aga keelatud. Perenaine Laura meenutas, et loomi oli sisse kinni jätta kahju, nad lausa ootasid ukse ees, millal välja lastakse. Varem olla inimesed sageli aia ääres sigu vaadanud ja pildistanud.

„Sead on rõõmsad loomad ja annavad kogu aeg positiivseid emotsioone, eriti väikesed, mängivad ja tuuseldavad ringi,“ jutustas ta.

Unistatakse väiketööstusest

Kui Laura tunneb rõõmu rõõmsatest sigadest ja klientide positiivsest tagasisidest, siis Karmo on sündinud põllumees. „Kui kevadpäike paistma hakkab, siis hakkavad küüned kohe sügelema. Mõtlen, et lööks traktori käima ja paneks kuskile ajama, aga tean, et ei kannata veel minna,“ rääkis mees muhedalt.

Ta on lapsest saati isaga põllul kaasas käinud ning nüüd teeb sama nende endi nelja-aastane poeg. „Ükspäev alles küsis, et kas tema tohib suureks saades ka kombainiga sõita. Ma siis vastu, et kui suureks saad, ostame ehk teise kombaini veel,“ jutustas mees.

Kuigi talupidamisega nüüdseks pikka aega tegeletud, on mõlemad asjaosalised omandanud hoopis teise eriala – Karmo õppis tisleriks, Laura raamatupidajaks. „Oma arvepidamisega saame tänu sellele ise hakkama,“ nentis naine.

Tänaseks õpib ta Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis lihatehnoloogiat, Karmo tegi aga endale tapjapaberid.

Sellel kõigel on kindel eesmärk: perefirma loodab lähiajal hakata liha ka töötlema. Loodetakse rajada väiketööstus koos tapamajaga. „See on pikalt meie unistus olnud. Kui tööstus käima läheb, siis saab tulevikus hakata pakkuma erinevaid tooteid põnevate retseptide baasil. Arvan, et see rikastab Eestimaa lihatoodete turgu ja rõõmustab tarbijat,“ tutvustas Laura tulevikuplaane.

Laura Pahk ja Karmo Jürgenson müüvad mahesealiha OTT kaubakohtumistel ning Tallinn-Tartu-Virumaa kaubaringe tehes. Foto: Liisi Kanna

———————————————————————————

Talutoit jõuab otse tootjalt tarbijale

Igal neljapäeva õhtul on soovijatel võimalus kohtuda Rakveres kohalike väiketootjatega ning neilt kaupa soetada ja ette tellida.

Kaubakohtumisi organiseerib piirkondlik kodanikuvõrgustik OTT (otse tootjalt tarbijale). OTTe tegutseb Eestis kokku kümme, Rakverre loodi seltsing 29. aprillil 2014.

„Pean oluliseks, et mu toit oleks värske ja mahedalt kasvatatud. Veel meeldiks oma “piimameest” või “munatädi” isiklikult tunda. Tahan, et saaksin osta Rakveres ühe korra nädalas otse talunikult tema väärt kaupa,“ kirjeldas Rakvere OTT koordinaator Ele Sööl mõtteid, mis viisid siinsete kaubanduskohtumiste loomiseni.

„Kohtusid asjast huvitatud linnakodanikud ning kohalikud väiketootjad. Nõu ja jõuga käis abis Eesti OTT eestvedajana ja idee maaletoojana tuntud Sirkka Pintmann,“ seletas Sööl ning lisas, et OTT. kaubakohtumised Eestis on loodud Prantsuse AMAP liikumise eeskujul. Seal on süsteemi rakendatud aastaid ja see on aidanud paljudel taludel jalule saada.

„Rahulolevad on ka tarbijad, kes väärtustavad kogukonda, ökoloogilist eluviisi, tahavad tarbida ja süüa toitu oma lähipiirkonnast,“ kommenteeris Sööl ning nentis, et seeläbi toetab OTT otseselt mahepõllumajandust ja selle jätkusuutlikkust.

„Toitumisnõustajana tean, et loomsed valgud, nagu liha, munad, piim peaksid võimalusel kindlasti olema toodetud mahedalt ja stressivabalt.“

Rakveres on saada nii mune, kartuleid kui aiasaaduseid. „Eriliseks teeb meid see, et paaril korral kuus on võimalik osta ka mahesealiha. Kaarli talu perenaine küpsetab mõnel nädalal pea 30 perele värske leiva,“ tõi Sööl esile.

Mahesealihaga kauplev Laura Pahk rääkis, et lisaks müümisele käib ta kohal ka ostmise pärast. „OTTi kaubakohtumistel on hea käia, sest seal on palju talutoitu ja ehtsaid maitseid. Ise müüme ja teistelt tootjatelt ostame ka.“

„OTTi eelis on see, et asi käib kiirelt, tunniga saab hakkama. Kuna laadal läheb terve päev aega, siis pole see meie võimaluste juures hetkel võimalik. Aeg on raha!“ lisas Pahki kaasa Karmo Jürgenson.

Ele Sööli sõnul on aja jooksul kaubakohtumiselt läbi käinud üle 20 tootja, kuid iganädalaselt käima on jäänud 5-8 väiketalunikku.“

Kaubavahetust tootja ja tarbija vahel organiseeritakse vahendustegevuse ja -tasuta. Oluline roll on seejuures kauba ettetellimisel. „Igal OTTil on oma nägu. Meie oleme lahendanud asja nii, et igal neljapäeval tulevad tootjad kohale ja lepitakse omavahel kokku järgmise nädala soovid. Tekkinud on püsiklientuur, kes sõltumata aastaajast ja ilmast tuleb oma tootjaga kohtuma,“ tutvustas koordinaator.

Rakveres toimuvad kohtumised neljapäeviti kell 19 – 19.30 Lääne-Virumaa keskraamatukogu hoovis. Kauba eest tasumine toimub kas sularahas või pangaülekandega otse tootjale.

Koordinaatori sõnul on tegu toidu- ja infovõrgustikuga. „Rakvere OTTi Facebooki lehel on üle 1640 jälgija, kuid kaupa ostma neist enamik ei tule. Sageli pakutakse lehel kaupa ka kojutoomise võimalusega ning inimesed saavad omavahel otse suhelda.“

Liisi Kanna