Majandus nihkub Aasiasse

TLÜ Rakvere Kolledzhis algasid tänavu sügisel teist aastat Hõbeakadeemia loengud eakatele. Läinud reedel kõneles Raivo Vare teemal „Väikeriik Eesti muutuvas maailmas”. Endise teede- ja sideministri prognoosid olid pessimistlikud.

 

Ülle Kask

Ettevõtja ja riigitegelase Raivo Vare sõnul on 20. sajandil olnud maailma majanduse maht suurim, kui ülejäänud ajaloo jooksul kokku, vaatamata kahele ilmasõjale.

„Oma eluaja jooksul oleme näinud nii palju tehnoloogiate muutumisi, aga inimene ise pole muutunud,” sedastas Vare ja tõi näiteks pesumasina ning televiisori tehnoloogilise hüppe viimase 25 aasta jooksul.

Vare nentis, et kui kõneleda Eestist muutuvas maailmas, on oluline laiema pildi nägemine ja tausta teadmine.

 

Venemaa eemaldub Euroopast

„Venemaa on minu hobi. Jälgin iga päev, mis seal toimub,” sedastas Vare. „Kõige viisakama pildi järgi tahab Venemaa aastaks 2030 jõuda USA ja Hiina kõrval majanduses kolmandaks riigiks maailmas, tänu tohututele loodusressurssidele ja sõjalisele võimsusele. Pärast Ukraina sündmusi eemalduti Euroopast ja üritatakse luua Aasia blokki.”

Vare tõi drastilise näite, et paljud pensionärid on hakanud Hiinasse kolima ja saavad seal hästi hakkama. Kui venelane registreerib end Hiinas ettevõtjaks, antakse talle 5000 dollarit.

Euroopa kehtestatud sanktsioonide tõttu Venemaa tehnoloogiline areng pidurdub. Vene üks esirikkureid Ališer Usmanov on öelnud, et ega vene rahvas järgi ei anna: „Meil on alati olnud 125 grammi leiba päevas, see on meie vastus sanktsioonidele.”

Vare rääkis, et maailma kese nihkub sinna, kus ta on sajandeid olnud – Aasiasse ja Hiinasse. Hiinas oli kuni aastani 1820 maailma võimsaim majandus. 100 aastaga kaotas ta palju, aga nüüd tõuseb taas ja on hakanud kujundama Siiditee projekti. Hiina Venemaale minna ei taha, sest näeb seal ainult torujuhet, tema tahab mujale. „Hiinlastel on plaan ja neil on õudselt palju raha,” rõhutas Vare.

Maailma majanduse kasv pidurdub, vaatamata kõigile ponnistustele. Palju räägitakse globalismist, aga Vare hinnangul on alanud regionaliseerumise protsess ja naftaturul on tekkinud uus olukord. Venezuela, kõige suuremate naftavarudega riik maailmas, on majanduslikult kummuli ja nafta maa sees.

Vare tõi näiteks ka Singapuri ja Nigeeria, mis olid aastal 1960 võrdsed riigid. „Nigeeria on ropp rikas, aga meie ei kuule millestki muust, kui sõjast ja terrorismist. See-eest Singapur, kel polnud isegi magedat vett, on tõusnud maailma majanduse tippu.”

Vare rääkis, et väike tuumik Briti armees teeninud Hiina päritolu noormehi hakkasid selles väikeriigis eluolu autokraatselt ümber korraldama. Toonane peaminister Lee Kuan Yew lasi korruptsiooni eest ka paar sõpra maha. Kui riik oli kriisis, räägiti asjast ausalt ja kutsuti appi parimad eksperdid. Täna on Singapur maailma neljas finantskeskus, kus asuvad suured rahvusvahelised korporatsioonid ja firmade peakontorid.

 

Eesti olukord

Euroopa kriisi ja Brexiti valguses tõi Vare välja, et Euroopa on palju keerulisem konstruktsioon, kui esmapilgul paistab. Euroopa Liidu kõrval on veel teised kooslused nagu EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon), Euroopa tolliliit ja WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon). „Suurbritannial on koha leidmine võimalik, aga kõik taandub poliitikale.”

Eestis on Vare sõnul pilt vilets, kuigi meil tehakse palju tööd. Räägitakse väikesest tootlikkusest, kuid näiteks töötlevas tööstuses pingutav inimene ei tee ju Eestis vähem tööd kui Soomes. „Me oleme keskmise sissetuleku lõksus,” sõnas Vare. „Tunnen heameelt, et seda probleemi on käsitlenud ka uus president Kersti Kaljulaid.”

Olukorras, kus tööealiste elanike arv väheneb, väljaränne suureneb, rahvaarv väheneb ja elanikkond vananeb, oleks Vare meelest üks väljapääs suurendada tööealiste hõivet ja mitte lasta neid tööturult ära. „Oleks tarvis tutvustada partei ja valitsuse programmi, nagu vanasti öeldi, ja leida erimeetmeid, mis majanduslangust pidurdaksid.”

Vare rääkis, et Eestis on suur-Tallinn ja paar tõmbekeskust. Eestimaa koldestub ja rebeneb kaheks. Suurem osa liigub Tallinna poole, väiksem Tartu suunas.

On valdasid, kus viie mehe kohta vaid üks naine. Noored naised liiguvad suurematesse keskustesse. „Inimest hoiavad paigal töö ja naised,” ütles Vare. „Aga maal elavad mitte kõige paremate elukommetega noored mehed koos emadega.”

 

Rail Baltic Eestile tulu ei too

Küsimuse peale, mida arvab ettevõtja Rail Balticust, Raivo Vare ohkas: „Kui keegi räägib, et tulevikus saab meilt tsiuh-tsauh Berliini sõita – unustage ära. Saab ruttu kaupa vedada – unustage ära. Sellel asjal on hinnalipik.”

Ta rääkis, et kui Tallinn-Rakvere pilet maksab reisija jaoks 4 eurot, siis omahinnaks on 47 eurot, mis makstakse mujalt kinni.

„Kaup on raudteetranspordist ära kukkunud. Asjatundmatud jutud, et rong peatub igas jaamas, on jama. Eestis saab olema kaks-kolm jaama. Kogu Eesti territooriumi praeguse raudteetrassi korda tegemiseks oleks raha juurde vaja,“ rääkis Vare. Tema sõnul polekski see võrreldes oletatava Rail Balticu maksumuse ja hilisemate hoolduskuludega väga suur summa.

Vare sõnul peaksid platvormil ka rekkad sõitma, kui tahetakse kaubaveoga kasumit teenida, aga sellisel juhul oleksid kolm Balti riiki ja Poola pidanud muul viisil kokku leppima. „Kui 1994. aastal hakati määrama Euroopa koridori, Via Balticat ja Rail Balticut, märkisid leedulased maha Kaunase trassi. Nemad, eesotsas ühe professoriga, tegid ka Rail Balticu projekti nii, et see oleks Leedule kasulik. Meile oleks aga vaja 30 miljonit lisaraha, et Eesti teed raudteega ära katta ja ka rekkad sellel sõitma hakkaksid. Muud moodi see ära ei tasu ja ma olen väga skeptiline,” väitis Raivo Vare.

Väljatõste:

Raivo Vare on Eesti ettevõtja ja riigitegelane, transiidi- ja majandusekspert. Ta on olnud riigiminister (1990–1992) ja teede- ja sideminister (1996–1999).

Raivo Vare on pidanud Tallinna Panga direktor ametit, olnud Pakterminali juhatuse esimees ja peadirektor, töötanud Eesti Raudtee arendusjuhina ning tegutsenud konsultandi ja lektorina.

Raivo Vare Hõbeakadeemias loengut pidamas. Foto: Andri Inno