Majapidamises peab olema korstnapühkija akt
Igal aastal saab paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik sellised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ning hooldamisega.
Kuigi käes on suur suvi, tasub juba praegu mõelda sellele, et vastavalt tuleohutuse seadusele on 1. september tähtaeg, mil kutseline korstnapühkija peab olema puhastanud eramu küttesüsteemid ja majaomanikul peab olema selle kohta ette näidata kutselise korstnapühkija akt. See on garantiiks, et puhastatud ja kontrollitud küttekoldega on kõik korras. Seadus kehtib juba viiendat aastat ja esimeste välja antud tõendite kehtivusaeg hakkab peagi läbi saama.
Korstnapühkija Aivar Sekk ütles, et juuli- ja augustikuu on võrreldes varasemate aastatega olnud väga kiire. „Käed-jalad on tööd täis ning järjekord ulatub juba oktoobrisse. Ilmselt on seadus mõjutanud inimesi, kes võtavad küttekollete puhastamist tõsise asjana,“ arvas Sekk. Ta lisas, et olukord küttekolletega on rahuldav, kuid kohtades, kus ta varem pole käinud, tuleb üllatusteks valmis olla. „Isepühkijad ei oska mõningatele asjaoludele tähelepanu pöörata või siis ei puhasta küttesüsteemi korralikult. Vaatame puudused üle, et kõikidesse kohtadesse ikka ligi pääseks ning küttekolded oleksid terved ja pragudeta,“ lausus korstnapühkija.
Õnnetuse korral peab kindlustushüvitise saamiseks tõendama, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada. Salva kindlustuse müügikonsultant Aigar Kink ütles, et kui paber tules hävib, siis tuleb meelde tuletada korstnapühkija nimi, kelle andmebaasist saab andmed kätte.
Ta rõhutas akti vajalikkust kindlustatud eramute puhul ja ütles, et iga viie aasta jooksul peab kutsetunnistusega korstnapühkija vähemalt korra küttekoldeid puhastamas käima, vahepealsetel aastatel võib seda ise teha. „Kui peale tulekahju selgub, et põhjuseks oli just hooldamata küttekeha, siis kindlustusfirma võib kahjude hüvitamist vähendada kuni 50 protsendi ulatuses. Inimene peab eelkõige kehtivatest seadustest kinni pidama,“ selgitas Kink.
Ida päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Marti Siim ütles, et päästjad ei kontrolli akti olemasolu. „Nad võivad seda küsida kodukülastuste raames, et teha elanikele selgitustööd. Akti küsib peale tulekahju tuleohutus- või menetlusinspektor, samuti küsitakse akti näha siis, kui tehakse eramutesse tuleohutuse kontrollreide. Inimestel ei tarvitse tunda hirmu kontrollide ees, pigem tuleks äärmiselt tõsiselt suhtuda sellesse, et nende kütteseadmed oleksid korras ja hooldatud. Selle kindluse annab õppinud ja kutse omandanud korstnapühkija,“ lisas Siim.
Kutsetunnistust omavate korstnapühkijate kontaktid on maakondade kaupa üleval lehel www.korsten.ee. Teavet korstnapühkija tellimise kohta saab küsida ka päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel.
Eelmisel aastal registreeriti Lääne-Virumaal 20 tulekahju, mis said alguse hooldamata küttesüsteemist. Päästjad soovitavad õnnetuste vältimiseks enne kütteperioodi algust kindlasti kutsuda korstnapühkija ja üle vaadata oma küttekehad, et need korras oleks.
Mari Mölder
