Male suurmeister Paul Keres – Igavene Teine

7. jaanuaril möödus 100 aastat Eesti 20. sajandi sportlaseks valitud male suurmeistri Paul Kerese sünnist. Rahvusvaheline maleföderatsioon FIDE otsustas nimetada alanud 2016. aasta Paul Kerese aastaks.

Ülle Kask

Paul Keres mängis ja võistles ajastul, mil maletajad olid kui väejuhid, kes malelaual oma käike sättisid. Male oli osa poliitikast, isegi selle võrdkuju. Male oli ühtpidi sport, teistpidi looming. Aga ka riikidevahelise võidumängu osa.

Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. aastal Narvas, kuid veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus. Ta lõpetas 1934. aastal Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu Ülikoolis matemaatikat.

Keres tõusis noore mehena maletaeva tippu

Paul Keres jõudis malemaailma tippu noore mehena. Juba 1937. aastal sai temast rahvusvaheline suurmeister.

Kerese suuremaid kordaminekuid oli 1938. aastal võit AVRO turniiril Hollandis. Keres ja Reuben Fine kogusid mõlemad 8,5 punkti, aga nõndanimetatud koefitsentide süsteem andis esikoha eestlasele. Mihhail Botvinnik tuli kolmandaks, toonane valitsev maailmameister Aleksandr Alehhin jäi esikolmikust välja. AVRO suurturniiri võiduga sai Keres õiguse maailmameistrimatšiks Alehhiniga.

3. detsembril 1938 kogunes Tallinna lennuväljale Kerest vastu võtma sadakond inimest. Raamatus „Meie Keres” tsiteerib Valter Heuer ajalehte „Uus Eesti”: „Kell on 4 läbi, kui kostab udusest taevast mootorimürin ja pilvede vahelt libiseb alla hall lennukisiluett. Siis ilmubki Paul Keres isiklikult lennukiuksest. Tumedas lihtsas kaabus – välimusega nagu iga keskmine kodanik tänaval. Kui nägu ei tunneks, keegi ei ütleks, et see on kuulsus, maailma üks parem maletaja.”

Keres vastab ajakirjanike küsimustele, millal tuleb matš Alehhiniga: „Noh, sinna võib kuluda paar aastat, enne kui sellest matšist midagi saab – kui sellest üldse midagi saab.”

Kohe pärast turniiri esitas Alehhinile väljakutse maailmameistrimatšiks aga hoopis Mihhail Botvinnik. Alehhin võttis 1939. aasta juunis kutse ka vastu, ent detailid olid veel täpsustamisel. Ka Keres esitas Alehhinile väljakutse maailmameistrimatšiks ja algasid läbirääkimised.

Malelegendi hüüdnimi oli Igavene Teine

Kui vaba Eesti muutus Nõukogude Liidu osaks, oli sellega määratud ära ka Paul Kerese saatus.

„Tema saatus määrati Moskvas, poliitbüroos ja KGB ülekuulamistel,” rääkis Paavo Kivine saates „Ringvaade”, tutvustades oma äsja ilmunud raamatut „Paul Keres”. „Selgus, et 1944. aastal, kui maletaja proovis Eestist perega lahkuda, varjas ta ka luuregruppide liikmeid ja tegi neile võltsdokumente. See oli niisugune liin, mis oli hullem kui sakslaste juures ja Soomes malet mängimas käia. Tema saatus oleks võinud olla 25+5 või veel midagi hullemat.”

„Maailma teist maletajat aga saanud tappa just enne maailmameistrivõistlusi, kus talle sai võimaluseks olla kõige kõrgem kaotaja ning saavutada teine koht,” rääkis Kivine. „Sest NSV Liidul oli teda vaja.”

Pärast sõja lõppu alustati läbirääkimisi Alehhini ja Stalini soosiku Botvinniku vahel. Väidetavalt takistas nõukogude võim pärast teist maailmasõda Keresel Alehhiniga maailmameistrimatši üle läbirääkimisi pidamast.

Aleksandr Alehhin, kes oli 1920. aastal Nõukogude Liidust läände emigreerunud, suri 1946. aastal hämaratel asjaoludel. 1948. aastal toimunud male maailmameistrivõistlused võitis Mihhail Botvinnik, Paul Keres tuli kolmandaks.

Paavo Kivine rääkis „Ringvaates”, et kuigi Kerest peeti maailma parimaks maletajaks, ei saanudki ta endale maailmameistritiitlit. „Me ju Eestis aimasime neid põhjuseid,” ütles ta. „Raamatu „Paul Keres” koostamisel tuli välja palju dokumente, mis kahtlusi ka tõestasid ning isegi ületasid.”

Teist korda luhtus Keresel tiitlimatš 1959. aastal, mil ta pidi loovutama selle Riias Mihhail Talile.

Kerese võitlus maailmameistritiitli nimel kestis kuni 1963. aastani, mil ta pidi leppima MMi kandidaatide turniiril Curacaos taas teise kohaga. Nii sai malelegendi hüüdnimeks Igavene Teine.

1966. aastal rääkis Paul Keres Eesti Raadiole „igaveseks teiseks” olemisest läbi huumoriprisma: „Minul isiklikult ei ole talismanidesse erilist usku. Võibolla sellepärast ka ei õnnestunud mul maailmameistriks saada. Aga sellega seoses tuleb mulle meelde kadunud Alehhin. Tema küll uskus talismanide jõusse. Mäletan 1937. aastat, kui ta mängis revanšmatši Euwega maailmameistri nimele. Tal oli selleks puhuks muretsetud kaks siiami kassi ja need olid tal sageli isegi mängusaalis kaasas. Mitte just tema juures, aga ta abikaasa istus seal esireas kahe kassiga. Ja maailmameistril oli isegi kootud pullover kassi kujutisega rinnal. See aitas seekord küll, sest ta võitis selle revanšmatši. Muidugi ei tea, mis oleks juhtunud siis, kui ta oleks koeraga tulnud.”

Keres oli nagu male Rooma paavst

„Paul Keres elas sellel ajal, kust malest oli saanud poliitilise võitluse areen ja Keres oli sellesse võitlusse kaasatud,” rääkis Paavo Kivine „Ringvaatele”. „Ega armsaks saa vägisi ega suure jutuga. Keres oli väga vähese jutuga, aga kogu tema olek, tema teod ja tegemised olid meie hinges. Ta nagu aitas meil olla selles kurvas ja raskes vene ajas oma olemise ja mängimisega.”

Malegeenius Paul Keres on ise oma sportlaskarjääri kohta öelnud: „Minu asi on ettureid edasi nihutada.”

Maletajal Boriss Spasskil oli eriline side Keresega – justkui pojal isaga. Ta on nimetanud Paul Kerest koguni male Rooma paavstiks. „Ma armastasin Paul Petrovitšit mingi erilise, pojaliku armastusega. Ma kasvasin üles isatuna ja Paul Keresesse, harukordsete iseloomuomadustega inimesesse, oli võimatu mitte kiinduda. Ta oli minu vastu hämmastavalt hea. Tunnetasin seda vaatamata tema põhjamaisele vaoshoitusele ja sõnakehvusele,” on Spasski öelnud.

Paul Keres oli väga kaua väga haige, aga mitte kunagi ei kurtnud ta terviseprobleemide üle. Ta suri 59aastaselt 5. juunil 1975 Helsingis infarkti, kui oli naasmas turniirivõiduga Vancouverist Tallinnasse.

Paul Kerese riiklikele matustele tuli üle 100 000 inimese, teiste hulgas Eesti NSV liidrid ja tollane FIDE president Max Euwe, kes oli Kerese vana sõber.

Paul Keres on maetud Metsakalmistule Kuulsuste künkale Georg Otsa kõrvale.

Kasutatud allikad:

ETV saade „Ringvaade” 1.12.2015.

Sajandi sada Eesti suurkuju. Eesti Entsüklopeediakirjastus.

PAUL KERES

Paul Keres mängis aastatel 1935–1975 23 riigis 67 rahvusvahelisel turniiril ja sai 29 korral esikoha või jagas seda.

Tegeles algul kirimalega, tulles selles mänguliigis 1935. aastal Euroopa meistriks.

Ajakirja „Eesti Male” peatoimetaja aastatel 1936 – 40.

Esimese rahvusvahelise maleturniiri võitis 1936. aastal Bad Neuheimis.

1938. aastal sai Hollandis AVRO turniiril esikoha. Maailmameistrit selgitaval turniiril 1948 jagas 3.–4. kohta. Maailmameistritiitli pretendentide turniiril 1950 4., 1953 2.-3., 1956 2., 1959 2. ja 1962 2.–3.

Osales 1935-39 Eesti meeskonnas neli korda maleolümpial (1939 saadi 3. koht) ning kuulus seitsmel korral maleolümpia võitnud ja kolmel korral Euroopa meistriks tulnud NSV Liidu meeskonda.

Oli 1947, 1950 ja 1951 NSV Liidu maletšempion ning 1935, 1942, 1943, 1945 ja 1953 Eesti meister.

Rahvusvaheline suurmeister 1937, Eesti parim sportlane 1959 ja 1962.

Tallinna kesklinnas Tõnismäel ja Pärnus Kuninga tänava Põhikooli ees paikneb Paul Kerese monument.

Kerese järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas.

Keres on ainus maletaja, kelle portree on olnud riigi rahatähel – Eesti Panga 5kroonisel rahatähel.