Malla Mõis võib saada virtuaalraha fännide kooskäimiskohaks
Soome hõbedaärimees Risto Pietilä ostis virtuaalse valuutaga (bitcoiniga) teenitud tulu eest Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas asuva Malla mõisa, mille ametlik müügihind oli umbes miljon eurot, kirjutas Eesti Päevaleht. Uus omanik tahab mõisasse luua bitcoin’i-keskuse, kus käivad koos maailma varakad bitcoin’i-entusiastid.
Sõna “bitcoin” ei ütle paljudele ilmselt midagi, teised on kuulnud, et see on virtuaalne raha, selgitas EP suhteliselt uut mõistet. Finantsistide sõnul on kogu maailma bitcoin’ide väärtus praegu üle 5,6 miljardi euro, aga ometi ei saa selle eest poest piima osta, mistõttu jääb virtuaalse valuuta väärtus tavainimesele raskestimõistetavaks.
Esimesed teated Eestis toimunud bitcoin’idega rahastatud tehingust pärinevad tundmatult, isegi kahtlaselt veebilehelt. “Sel nädalal märgib 28. veebruar 2014 ajaloolise ja monumentaalse tehingu kulminatsiooni: bitcoin’idega teenitud tulu eest osteti loss, mis on pühendatud bitcoin’i arengu toetamiseks,” tsiteerib Eesti Päevaleht veebiväljaandes The Business Forum Journal avaldatud uudist. “Uus Baltimaade bitcoin’i-parun pole keegi muu kui prestiižne Risto Pietilä.”
Malla mõisa peahoone. Foto: Vikipeedia
Mis on bitcoin?
Bitcoin on e-raha, mis loodi 2008. aastal Satoshi Nakamoto poolt. Bitcoin on ka selle e-raha kasutamiseks mõeldud avatud lähtekoodiga (MIT litsentsiga) programm.
Bitcoin`i münte (lühend BTC) saab talletada arvutis failina, hoida kolmanda osapoole käes, kes osutab “rahakoti”-teenust ja loomulikult ära kulutada, saates neid võrgu kaudu teisele bitcoin`i aadressile.
Erinevalt paljudest rahaühikutest ei tugine bitcoin usaldusele ühegi keskse asutuse vastu. Selle asemel kasutab bitcoin hajutatud žurnaali – andmebaasi, mis talletab bitimüntide kuuluvuse ning mille pidamisse on kaasatud kõik bitcoin`i võrgustikus osalevad arvutid. Kuna aadressid ei ole isikustatud ja on hetkega loodavad suurtes kogustes, on võimalik sularahale omane anonüümsus.
Bitcoin`i andmestruktuurid ja protokoll tagavad krüptograafia abil, et tehingu saab kinnitada vaid bitimüntide tuntud omanik, kellele eelmine omanik on mündid oma allkirjaga omistanud, ning et tehing saab toimuda vaid ühekordselt.
Bitcoin`i P2P-võrgustik ja keskse organisatsiooni puudumine raskendavad mis tahes osapoole jaoks bitimüntide väärtusega manipuleerimist, sealhulgas inflatsiooni tekitamist bitimüntide jõulise juurde loomisega.
Allikas. Vikipeedia
Malla mõis
Malla mõis oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Viru-Nigula valla territooriumile. Esimesed kirjalikud andmed Malla mõisa kohta pärinevad aastast 1443. Keskajal oli Malla mõis rajatud vasallilinnusena.
