Mammograafiabussis jahitakse ohtlikku haigust

Rakveres Tuleviku tänava polikliiniku hoovis seisab alates veebruarist mammograafiabuss, kus naised saavad kontrollida oma tervist, osaledes üleriigilises rinnavähi sõeluuringus.

Ülle Kask

Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Mammograafia ehk rinnanäärme radioloogiline uuring võimaldab avastada kasvaja enne, kui see põhjustab kaebusi ja on organismis levima hakanud. See on mõeldud eelkõige tervete, kaebuste ja sümptomiteta naiste uurimiseks.

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50-62aastaseid naisi kaheaastase intervalliga.

Uuringut finantseerib haigekassa

Sirli Lillmann, ASi Mammograaf radioloogiatehnik, rääkis, et tänavu on kutse saanud naised, kes sündinud aastal 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963 ja 1965.

„Oleme Rakveres aprillikuu alguseni,“ täpsustas Lillmann. „Naised, kes mingil põhjusel pole veel sõeluuringule jõudnud, saavad tulla suve lõpus, sest mammograafiabuss on uuesti Rakveres 24. augustist 24. septembrini. Kaasa tuleb võtta ainult isikut tõendav dokument, sest kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust.“

Küsimuse peale, mis saab siis, kui naisel pole mingil põhjusel ravikindlustust, vastas Lillmann, et rinnavähi sõeluuringut finantseerib Eesti Haigekassa. „Kellel ravikindlustust pole, aga tahab uuringut, peab maksma omast taskust 40 eurot,“ ütles Lillmann.

Radioloogiatehniku sõnul on mammograafia väga väikese kiirgusdoosiga ja mingit ohtu tervisele ei kujuta. Küll aga ei tohiks uuringule tulles kasutada deodoranti, kehakreemi ja puudrit, sest need võivad mõjutada röntgenipildi kvaliteeti. Kummastki rinnanäärmest tehakse kaks erisuunalist ülesvõtet, mis võib põhjustada ebamugavustunnet, kuid mitte valu.

Naisterahvas, kes mammograafiabussist väljus ja oma nime avaldada ei soovinud, rääkis, kuidas ta kaks aastat tagasi esimest korda sõeluuringul käis. „Kolme nädala pärast sain kutse täiendavatele uuringutele,“ ütles naine. „Ma pidin kreepsu saama, kui tuli kiri, et leitud on mingid muutused, aga karta pole vaja. Kuu aega pidin ootama vastuvõtule, sest Tallinnasse radioloogiakliinikusse oli pikk järjekord. Kogu see aeg olin kui praepannil ja tundsin, kuidas hirm ligi hiilis. Õnneks leiti rinnast tsüst, mis pidi iseenesest ära kaduma. Praegu küsiski pildistaja, kas tsüst tõmmati tookord tühjaks. Midagi ei tehtud. Eks näis, kas nüüd on tsüst kadunud või tuleb jälle kutse edasisteks uuringuteks,“ oli naine murelik.

 145 rinnavähki aastas

Kui mammograaf näitab rinnanäärmekoes muutusi, kutsutakse patsient täiendavatele uuringutele. Põhja-Eesti elanikud Tallinnasse, lõunaeestlased Tartusse, kus tehakse uued mammograafilised ülesvõtted ja vajadusel uuritakse rindu ultraheliga või võetakse koeproov.

SA Vähi Sõeluuringud tegevjuht Katrin Kuusemäe ütles, et kutse täiendavatele uuringutele ei tähenda rinnavähi diagnoosi. „2014. aastal osales sõeluuringus 34 000 naist,“ lausus ta. „Meil pole kahjuks statistikat, kui palju on vähki avastatud Eesti erinevates piirkondades just mammograafiabussis. Küll aga avastati möödunud aastal 145 naisel rinnavähk. Paraku on rinnavähki haigestumine aasta-aastalt suurenenud,“ nentis Kuusemäe.

Kõik naised peaksid olenemata vanusest jälgima regulaarselt oma rindu, sest rinnavähk võib areneda ka kahe uuringu vahelisel ajal. Kindlasti tuleks pöörduda perearsti või günekoloogi poole, kui märgatakse midagi tavapärasest erinevat – tihendit rinnas, eritist nibust, rinna kuju või naha muutusi.

Katrin Kuusemäe sõnul võib helistada ka vähipatsientide nõuandetelefonile. „Lauatelefonilt saab tasuta helistada numbril 800 2233 esmaspäevast reedeni kella 10-12 ja 18-20. Mobiililt numbril 6311727 helistades on hind vastavalt helistaja kõnepaketile,“ teavitas Kuusemäe.

RINNAVÄHI ESINEMINE

Rinnavähk pole ainult tänapäeva haigus. Vanas Egiptuses on seda mainitud juba aastal 1600 eKr. Eestis haigestub rinnavähki iga 25. naine, neist üle 30 protsendi on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis.

Inglismaal haigestub rinnavähki iga 12. naine ja USAs iga 8. naine.

Kõige rohkem esineb rinnavähki Põhja-Ameerikas, kus diagnoositakse 113 juhtu 100 000 naise kohta aastas, Lääne-Euroopas on 99 juhtu 100 000 naise kohta. Lääne-Aafrikas diagnoositakse rinnavähki harva: 7 juhtu 100 000 naise kohta aastas.

Jaapanis ja teistes Kaug-Ida riikides esineb rinnavähki 5 korda vähem kui Ameerika Ühendriikides.

Peaaegu 80 protsenti kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50aastastel naistel.

Allikas: rinnavahk.ee

Niina läheb uuringule esimest korda. Foto: Ülle Kask