Martin Algusele anti üle Vilde kirjandusauhind
Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia tänavuseks laureaadiks valiti näitleja, näitekirjanik ja stsenarist Martin Algus, keda tunnustati esikromaani „Midagi tõelist“ eest.
Liisi Kanna
Auhinnatseremoonia oli osaks teistkordselt peetud Vinni valla koolide näitemängupäevast „Minu esimestest triibulistest kirjandusauhinnani“. Muuga mõisas toimunud teemapäeva esimesel poolel esines järjepanu 11 näitetruppi Vinni-Pajusti, Muuga ja Tudu koolist, millele järgnes kohtumine tunnustuse pälvinud Martin Algusega, kellelt huvilistel oli võimlaus ka küsimusi küsida.
Kirjandusauhinda üle andes nentis Vinni vallavanem Rauno Võrno, et ilmselt ei ole noor publik raamatut „Midagi tõelist“ lugenud, ehk aga teatakse Martin Algust kui noortesarja „Ühikarotid“ autorit.
Võrno jätkas tutvustamist, et Alguse stsenaariumi järgi on valminud ka seriaalid „Naabriplika“, „Padjaklubi“ ja „Ment“ ning ta on menufilmi „Klassikokkutulek“ kaas-stsenarist. Lisaks näitlemisele ja näidendite kirjutamisele on Martin Algus ka näidendite tõlkija, lisaks on ta tegev reklaami alal.
Kirjaniku poole pöördudes andis vallavanem edasi kirjandusauhinna žürii liikmete mõtted. „Žüriil oli viimasel kaalumisel seitse eriilmelist raamatut. Teie raamat tõusis teiste seast esile, kuna oli kõige meeldejäävam, haaras kaasa algusest lõpuni, oli väga vildelik, nagu auhinna statuut nõuabki,“ lausus Võrno.
„Raamat on kirjutatud tänapäeva teemadel. Selles raamatus on sees see, mille üle jääd ka hiljem juurdlema – netisõltuvus, tarbimiskultus, üksildus, väljapressimine jne. See on murelikel teemadel põnevuslugu, mis kirjutatud elust enesest,“ jätkas vallajuht.
Võrno märkis, et vildeliku teose valimine on keeruline. „Vildelikku teost ei ole lihtne välja sõeluda. Vilde oli mitmetahuline isiksus, tema kirjatükid ja raamatud tekitasid elevust, kõne- ja mõtteainet kogu toonase Eesti üldsuse seas. Tänapäeval, kus igaüks võib raamatu ilmutada, on raske lugejaid millegi uuega üllatada ja kõneainet raamatu teemal kaua üleval hoida,“ arutles vallavanem ning tänas autorit väga õnnestunud romaani eest.
Martin Algus rääkis, et kõik raamatuga seonduv oli tema jaoks uus ja varasemast täiesti erinev kogemus. „Näidendite ja stsenaariumite puhul ei ole autor kunagi üksi, tal on ümber selline mõnus n-ö polster – näitlejad, lavastajad, režissöörid, teatrid, telemajad jne. Aga raamatu kirjutamise puhul on autor üksi,“ sõnas laureaat.
„Ühel hetkel sekkub küll kirjastus ja tuleb appi toimetaja, aga ikkagi, lõppkokkuvõtteks on raamatu kaanel see üks nimi – seal on autor, oma loo ja oma lootusega, et see lugu üles leitakse,“ jätkas Algus.
Ta nentis, et kuigi üksolek on kirjutamiseks hädavajalik, siis ükski autor ei taha jäädagi oma teosega üksi. „Oli minulgi palju stressi, sest ega ei osanud ju arvata alguses, kuidas teos vastu võetakse. Ja raamatus on tõesti üsna teravad teemad. Seda suurem oli rõõm, kui ühel hetkel helistati ja ma sain aru, et teost on märgatud, loetud ja mõistetud,“ jagas Algus toonast emotsiooni.
„Üksioleku hirmu asemele tuli mõnus ja rahustav koosolemise tunne. Ma olen selle eest väga tänulik,“ sõnas laureaat, lisades, et iga autori jaoks on äärmiselt oluline tunda, et tema looming on omaks võetud.
Kirjandusauhinna asutas Eduard Vilde nimeline kolhoos 1965. aastal, Vilde sajandal sünniaastapäeval. Kolhoosikorra kadumise järel võttis preemia jagamise üle Vinni vald ja teeb seda praeguseni. Algselt anti auhinda välja parimale maateemalisele teosel, nüüd siis kõige vildelikumale.
Kuna mõnel aastal ei ole žürii ühtegi teost preemia vääriliseks pidanud ning osa kirjanikke on laureaadiks valitud mitu korda, on Martin Algus 39. inimene, kes Eduard Vilde nimelise auhinna pälvis.
Vilde kirjandusauhinna andis Martin Algusele (vasakul) üle Vinni vallavanem Rauno Võrno.
Foto: Liisi Kanna
