Meela tutvumiskuulutuse taga võib olla kahtlane naine
Prostitutsiooniäri on olnud arvestatavaks sissetulekuallikaks kuritegelikele gruppidele. Kui veel möödunud sajandi viimasel kümnendil toimisid kümned lõbumajad, siis viimastel aastatel on seadusemuudatused ja ühiskonnaareng selle äriliigi sundinud „põranda alla“ kolima.
Prostitutsioon iseenesest ei ole seadusega keelatud, kuid keelatud on selle vahendamine. Olgu näiteks siis taksojuhid, kes armunäljas kliente intiimteenuseid pakkuvate daamideni sõidutavad või ärimehed, kes võimaldavad teadlikult oma korterites või majades prostituutidel tegutseda.
Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juhi Leho Lauri sõnul ei ole prostitutsioon kuhugi kadunud ja selles äris liiguvad endiselt suured rahad. Intiimteenuste vahendamine ja narkoäri on omavahel tihedalt läbipõimunud.
Ta sedastas, et klassikaline lõbuäri, mis asus Tallinnas Pirita linnaosas, likvideeriti viimati kolm aastat tagasi. Sealne süsteem oligi üles ehitatud skeemile klient-taksojuht-lõbumaja-prostituut. Kohtu alla anti nii kohapeal töötanud kupeldajad, kui ka kliente bordelli sõidutanud 46 taksojuhti. Hämmastav oli asjaolu, et taksojuhid teenisid sageli rohkem, kui prostituudid.
Prostituudid tegutsevad kolmel tasemel. Kõige madalama kategooria alla kuuluvad tänaval töötavad prostituudid, kes tihtilugu raskes narkosõltuvuses on. Teiseks toimetavad lõbunaised üürikorterites ning kolmandaks variandiks on baarides ning vabaaja veetmiskohtades tegutsevad intiimteenusepakkujad.
Leho Laur peab suurimaks probleemiks fentanüülisõltlastest prostituute, kes sageli on HIV positiivsed või nakatunud hepatiidi erinevate vormidega. Samuti tegelevad tänavaprostituudid tihtipeale ise narkootikumide vahendamisega ja seepärast ongi põhjendatud politsei kõrgendatud huvi nende tegevuse vastu. Reidide käigus külastavad ametnikud ka kortereid, kus tegeletakse intiimteenuste pakkumisega.
Lauri sõnul on üsna sagedased juhtumid, kus korteris viibib läbiotsimise käigus lisaks narkojoobes prostituudile ka kliente, kes samuti seetõttu politsei huviorbiiti satuvad. Isikud tehakse kindlaks ning samuti selgitatakse välja seal viibimise põhjus.
„Sedasorti teenuseid tarbivad isikud peavad arvestama, et mingil hetkel võib politsei sellisesse kohta sisse marssida. Hiljem jääb andmebaasidesse märge maha, et ühel või teisel viisil on inimese nimi sellisest menetlusest läbi käinud,“ lisas politseinik.
Kui klient ei soovi oma õiget nime öelda, ei esita dokumente või ütleb sootuks teise nime, toob see kaasa tõsised ebameeldivused. Ta viiakse politseijaoskonda, kus selgitatakse välja isikuandmed ning käitumise põhjus. On esinenud juhtumeid, kus selgub, et klient on tagaotsitav või omab keelatud esemeid või narkootikume. Sellisel puhul järgneb juba eraldi menetlus.
„Kontingent, kes selliseid kortereid külastab, on väga kirju – läbilõige ühiskonnast alates viisakatest ärimeestest kuni kurjategijate ja narkomaanideni välja,“ kirjeldas Laur. „Internetis leviva meela naisterahva pildiga kuulutuse „Kena naine kutsub kohvile“ taga võib aga halvimal juhul olla intiimteenuseid pakkuv narkomaan, kel kõikvõimalikud haigused,“ hoiatas politseinik.
Kaius Mölder
