Meilikaaperdajad otsisid taas ohvreid
Möödunud nädalal tabas Rakveres Nirgi Kodumasinate omanikku Margus Nirgit üllatus, kui tuttavad hakkasid helistama ja üle küsima, kas ta on hädas, sest välismaalt tulnud kirjas vajas ta rahalist abi.
Selgus, et tema firma oli üks neist, mis sattus eelmisel nädal meilikaaperdajate järjekordse laine ohvriks.
Margus Nirgi ütles, et neljapäeval, tööpäeva alguses saadeti abipalvega meilid laiali ja siis hakkas telefon helisema. „Algul helistas tuttav ja uuris, kas kõik on ikka korras. Kontrollisin meilipostkasti ja nägin, et selle sisu on tühi ning peagi läks see üldse lukku. Samal ajal oli helistajaid palju ja küsiti üle, kas olen ikka Eestis ja kas kiri on ehtne,“ jutustas ta.
Kust meilikaaperdaja ise pärit on, seda on raske tuvastada. „Niipalju infot me saime, et esimene sisselogimine toimus öösel kell üks Moskvast, seejärel juba hommikul Peterburist ja paar logimist tõmmude maalt, kus parool muudetigi lõplikult ära,“ lausus Margus Nirgi.
Igaks juhuks pöördus ta ka politseisse, et küsida üle, kuidas edasi toimida. Sealt öeldi, et kuna varalist kahju pole, siis menetlust ei alustata.
Margus Nirgi ütles, et ta võttis Google`iga ühendust ja postkastis olevad kirjad taastati, kuid kahjuks ei olnud enam võimalik kätte saada klientide salvestatud meiliaadresse.
Üks Nirgi tuttav võttis vaevaks ja kirjutas petturile vastu, et ta võib raha anda. Vastuskiri tuli ruttu. Selles oli ka kontonumber, kuhu raha kanda. Saaja eesnimeks oli märgitud Nirgi ja perekonnanimeks Kodumasinad, mis näitas veel kord, et eesti keelest ei saada üldse aru. Sellega siis nende tehing ka lõppes.
Meilihäkkimist tuleb viimastel aastatel üha enam ette. Margus Nirgi andis teistele soovituse, et kindlasti tuleb postkastile peale panna topeltparoolid. See tähendab kaheastmelist autentimist ehk enne meilile sisselogimist tuleb registreeritud telefoninumbrile kinnituskood, mis tuleb siis vastavasse aknasse sisestada. Enimkasutatavate seadmete puhul, näiteks tööarvuti või nutiseade, kinnituskoodi enam ei küsita.
Abipalvega kirjade sisu on ikka samaks jäänud: ohver on välismaal, dokumendid varastati ära, pole raha, et maksta hotelliarve ja lennukipileti eest, kas saaks lühiajalist laenu. Kui varasemalt kubises kiri kirjavigadest, siis sel korral oli sisse lipsanud ainult üks viga ja kirjastiil oli ladusam. Vaatamata viisakustele ja hädapalvele ei lange eestlased petuskeemi ohvriks, sest inimesed üritavad esmalt raha küsijaga telefoni või mõne muu otsesuhtlust võimaldava rakenduse kaudu ühendust võtta.
Mari Mölder
Kui te oma kontole ligi ei pääse, siis võib see olla ohumärgiks. Foto: Mari Mölder
