Mihhail Korb: teenused koonduvad riigimajadesse
Nädala alguses külastas Lääne-Virumaad riigihalduse minister Mihhail Korb. Kuulutaja uuris ministrilt, millised muutused seoses reformidega pikemas plaanis ees ootavad.
Liisi Kanna
Haldusreform on jõudnud punkti, kus valitsus ja alla 5000 elaniku kriteeriumi jäävad (tulevased) omavalitsused on justkui vastaspooltel – ühed tahavad ühte, teised teist. Minister erisuste saamise võimaluse osas konkreetseid vastuseid ei andnud. Ta nentis, et KOVidel on võimalus 15. maini esitada omapoolsed seisukohad, valitsus peab esitatud argumente kaaluma. Põhjenduste arvestamine oleneb aga nende tugevusest. „Mina saan öelda kas jah või ei, aga seda alles siis, kui valitsus on otsuse teinud.“
Omavalitsusliidud jäävad vabatahtlikeks
Lääne-Virumaale moodustub valitsuse praeguse plaani kohaselt seitse omavalitsust, kohati on hinnatud seda liiga paljuks ning pikemas plaanis mitte jätkusuutlikuks. „Otsust, et üks maakond võrduks ühe omavalitsusega, ei ole tehtud. Kas seitse on vähe või palju, see on suhteline,“ kommenteeris küsimus Korb, lisades, et haldusreformi järgmistest etappidest ta veel ei räägiks. „Kui kusagil tekib soov veel edasi ühineda, siis vabatahtlikult. Mina arvan, et see arv jääb püsima aastateks. Ühinemisprotsess on ilmselt väga valus. Valitakse uued volikogud ja võtab aega, et harjuda ja kokku kasvada.“
Pikalt on olnud kahtluse all ka omavalitsusliitude tulevik. Riigihalduse minister ütles, et need jäävad toimima vabatahtlikena. „Avalik-halduslikku vormi omavalitsusliitudele juurde ei anta,“ sõnas Korb, märkides, et ka maakonnapiire ületavad piirkondlikud liidud on mõeldavad.
Omavalitsuste vastutus suureneb
Ent kes hakkab siis täitma järgmise aasta alguses sulgetavate maavalitsuste ülesandeid? Korbi sõnul lähevad osa ülesandeid omavalitsuste kätte. „Kohalik omavalitsus hakkab tulevikus meie nägemuse järgi korraldama perekonnaseisutoiminguid, vastutama ühise arengutegevuse eest, korraldama ühistransporti maakonna piirides ja korraldama maakonna ühiseid kultuuritegevusi.“
Samas kiitis valitsus möödunud kuu lõpul heaks ka palju räägitud riigimajade loomise ettevalmistamise kava. Riigimajade asukohavalikul kaalutakse praeguste maavalitsuste hooneid ning ka teatud maavalitsuste teenused võiks Korbi sõnul neis hoonetes paikneda. Minister rääkis, et riikliku iseloomuga teenused jaotatakse ministeeriumite vahel, kes siis otsustavad, kas ülesannete täitmine jääb konkreetse koha peale või laieneb regiooniüleseks.
Mis need riigimajad täpsemalt on? Korb selgitas, et ühte hoonesse peaksid olema koondatud kõik teenused, mida riik maakonnas pakub. „Kodanik tuleb asutusse ja saab kõik teenused kätte, alates juhilubade saamisest kuni sotsiaaltoetuste määramiseni. Teoorias peaks tulema kokku kõik teenused, mis kannavad inimese teenindamise iseloomu.“
Seda, millised riigiasutused võiksid Tallinnast Lääne-Virumaale kolida, Korb veel nimetada ei osanud. „Eesmärgiks on viia välja 1000 töökohta. Rakvere linn on logistiliselt väga mugav asukoht iga asutuse jaoks, hea ühendus Tallinnaga,“ arvas minister.
Lääne-Virumaa visiidil kohtus riigihalduse minister Mihhail Korb maakonna omavalitsusjuhtidega, osales eraldi kohtumistel maavanema Marko Tormi ja Rakvere linna juhtidega ning külasta Vinni-Pajusti Gümnaasiumi. Foto: Liisi Kanna
