Millest kirjutati ajalehtedes 80 aastat tagasi
Täna, 80 aastat tagasi, 15. septembril 1937. aastal oli kolmapäev ja kesknädalal ilmus traditsiooniliselt Eestimaal mitu ajalehte, nagu näiteks Waba Maa, Uus Eesti ja Maa Hääl. Olgu märgitud, et mitu päevalehte ei ilmunud 80 aastat tagasi mitte iga päev, vaid ülepäeviti.
- septembri ajalehtedes kirjutati Eesti poliitikast, majandusest, kultuurist, spordist, kuritegevusest ja anti teada ka kohalikest külauudistest, kuid nende kõrval oli üsna palju teateid ka välismaalt. Seejuures oli enamasti reegliks, et välisuudiseid ei paigutatud ühele leheküljele nagu tänapäeval, vaid infot välissündmuste kohta võis leida terve ajalehe ulatuses.
Peauudis tuli Tšehhoslovakkiast, kus eelmisel päeval oli 87aastasena surnud riigi kauaaegne ja armastatud president Tomáš Garrigue Masaryk. Ajalehe Uus Eesti seitsmendal leheküljel oli kirjas: „Vabastaja-president Masaryki surm on kutsunud kogu maal esile kirjeldamatu leina. Prahas on kõik ehitused ja hooned ehitud leinalippudega või poolde masti heisatud rahvuslippudega. Kaupluste vaateakendele on välja pandud Masaryki büstid, mis on kaetud krepiga, kõigil sõidukeil lehvivad mustad lipukesed. Uulitsail võib kohata vaid tõsiseid nägusid. Inimesed rebivad lehemüüjailt lehtede eriväljaandeid, mis on äärestatud mustaga ja sisaldavad ülesvõtteid ja pilte kadunust. Päise päeva ajal põlevad uulitsalaternad täiendavad seda pilti leinast, mis on haaranud kogu pealinna.” Masaryki surma puhul saatis Tšehhoslovakkiasse kaastundetelegrammi ka Eesti riigipea Konstantin Päts.
Väga palju leheruumi oli sel päeval pühendatud olukorrale Kaug-Idas. Pealkiri ajalehes Maa Hääl teatab: „Hiinlased taganesid täies korras. Põhja-Hiina rasked sajud takistavad sõjategevust”. Ajalehtedes lisatakse, et neli Hiina lennukit suutsid põhja lasta Jaapani miiniristleja. Jutt käib Teisest Hiina-Jaapani sõjast, mis oli alanud 1937. aasta juulikuus ja lõppes alles 1945. aastal, kui Jaapan kapituleerus. Kuigi Jaapan oli sõjaliselt mõnevõrra edukam, sai lõpuks üldvõidu siiski Hiina, sest Jaapan alistus pärast Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamist tingimusteta.
Tollal olid päevakorras Eesti kaubandussuhted Soomega, sest ajalehe Maa Hääl teatel kirjutati alla Eesti-Soome täiendavale kaubanduskokkuleppele. Sellega seoses avaldati lootust, et majanduslik koostöö Eesti ja Soome vahel muutub tulevikus veelgi olulisemaks. Lisaks anti teada, et Eestist pandi Venemaa poole teele esimene saadetis kariloomi, kes olid meie karjapidajatelt kokku ostetud – 196 veist.
Kõik ajalehed teatasid Eesti sportlaste suurest edust Riias toimunud 4. Balti poksiturniiri esimesel päeval, sest nii lätlased kui leedulased alistati ühesuguse skooriga 3:1. Samas oldi üsna kriitilised võistluste organiseerimise osas. „Korralduses olid lüngad. Nii näiteks puudusid avatseremoonia puhul meeskondade defileel rahvuslipud. Nurgelise korralduse tõttu polnud avatalitus nii spordisõbralikult soe, nagu see naaberriikide ühisel spordisündmusel peaks olema,” kirjutati ajalehes Waba Maa.
Ajalehtedes tehti juttu ka sellest, et Jaapan ei kavatse loobuda 1940. aasta suveolümpiamängude korraldamisest. Korralduskomitee uus peasekretär Matsuzo Nagai nimetas põhjendamatuks kuuldusi, nagu ei tahaks Jaapan mänge oma riigis läbi viia, seda vaatamata sõjategevusele Kaug-Idas. Praegu me loomulikult teame, et kuna Hiina-Jaapani sõda muutus üha verisemaks, siis võeti Tokyolt mängude korraldamisõigus üldse ära. Mängude uueks toimumispaigaks valiti Helsingi, kuid sealgi ei saadud 1940. aastal olümpiat pidada Euroopas alanud suure sõja tõttu.
Waba Maa räägib esileheküljel vahejuhtumist Leedu-Poola piiril. Nimelt olid Poola piirivalvurid ühe piiritulba omavoliliselt teise kohta tõstnud ning röövinud Stankevičiuse-nimelise Leedu piirivalveametniku, kes toimetati vägivalda kasutades Poola territooriumile. Kuigi Leedu võimud nõudsid piirivalvuri vabastamist, olevat Poola selle nõudmise jätnud tähelepanuta.
Kultuuriuudistest teatas ajaleht Waba Maa, et alates 17. septembrist toimuvad kinos Gloria-Palace pärast tavakinoseansse ööetendused. „Ettekandele tuleb seksuaalelu probleemi käsitav mängufilm „Remous”, mis ekraanile lastakse „Armastuse” nime all. Filmis kujutatakse abielupaari, kus mees kohe pärast abiellumist saab halvatuse ja noor naine seega on seotud „elava laiba“ külge,” reklaamis ajaleht.
Allan Espenberg
