Minister andis suunised algavaks kooliaastaks
Põhisõnumiks on, et kool algab 1. septembril ning võimalikult tavapäraselt. Koolisiseste nakkusjuhtude puhul korraldatakse töö ümber pigem klassi kaupa ning välditakse haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist.
Liisi Kanna
Kesknädalal saadeti haridusasutustele suunised algavaks kooliaastaks ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps rääkis pressikonverentsil lahti, milliste põhimõtetega minnakse koroonaviiruse leviku tingimustes vastu uuele õppeperioodile.
Koolieelne pressikonverents on iga-aastane üritus, millel jagatakse informatsiooni algava õppeaasta suundumuste ja statistika kohta. Tänavu toimus see tavapärasest nädal varem ning suur rõhk oli sellesügisestel eripäradel.
„Kõige olulisem sellel aastal on üle korrata, et 1. septembril algab kool ning seda võimalikult tavapäraselt,“ märkis minister. „Üldist vajadust digiõppega jätkata ei ole. Meie numbrid on vägagi positiivsed – oleme suutnud Covidi nakkuse hoida kontrolli all,“ lisas ta.
Samas nentis Reps, et viirus ei ole kusagile kadunud ja sellest teadmisest tuleb kooliaastaga alustades lähtuda. „See tähendab, et me alustame tavapäraselt. Korraldame aktuseid, teeme tavapäraseid üritusi, aga arvestame koguaeg seda, et Covid on meie ühiskonnas alles,“ sõnas minister.
Mida see tähendab? „Mõtleme koos läbi, kuidas saaks hajutada tegevusi. Palume suuremate sündmuste puhul hajutada näiteks vanuserühmiti. Võttes needsamad traditsioonilised aktused – kui tegemist on väga suure kooliga, siis ei pea olema kogu põhikool seal korraga,“ arutles Reps, lisades, et tavaks saanud sündmuste ära jätmiseks ei ole samas põhjust.
„Samuti palume läbi mõelda tunnijaotusplaanid – kas on võimlik hajutada väga suurtes koolides koolidesse tulekut ja minekut,“ sõnas minister, lisades, et siinkohal ei ole jutt kahes vahetuses koolis käimisest, vaid poole tunni või tunniajasest nihkest.
„Põhjus on nii transpordi kui ka teatud kooli infrastruktuuride kasutuse hajutamises, näiteks garderoobid. Võib-olla tõsta erinevatele vanuserühmadele vahetunnid eraldi aegadele, et ei tekkiks ülekasutamisi näiteks tualettides,“ loetles minister võimalikke muudatusi laste hajutamiseks.
Oluline rõhk on ennetusel ning koolidel on õigus haige laps koju saata. „Tean, et osades haridusasutustes plaanitakse ka regulaarselt temperatuuri mõõta,“ lausu minister.
Kui siiski peaks haigus kooli jõudma, siis lähtutakse juhtumipõhiselt. „Kui klassis on üks juhtum, siis on üldine soovitus, et siis see klass läheb kaheks nädalaks distantsõppele,“ selgitas Reps, lisades, et sama põhimõte kandub üle spordi- ja huvitegevuse gruppidele.
„Kui koolis on juba väga suur nakatunute hulk – terviseamet on välja pakkunud, et umbes kümme protsenti kogu õpilaskonnast –, siis koguneb piirkondlik kriisistaap arutama ja kaaluma, kas see kool tuleb sulgeda,“ jätkas minister. Ta lisas samas, et kui koolis on juba nii suur nakatunute arv, siis ilmselt levib viirus aktiivselt ka väljaspool seda ning kriisistaap ei aruta enam mitte niivõrd kooli vaid kogu piirkonna üle.
„Igal juhul väldime haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist ning kui tekib vajadus töö ümber korraldada, teeme seda eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa,“ jätkas Reps.
Vaadates juba ette sügisvaheajale, tõi minister ka välja, et haridusasutusel on õigus paluda jääda kaheks nädalaks isolatsiooni lapsel, kes tuleb reisilt riigist, kus nakkusnäitaja on kõrgem kui 16. „Üldine suunis on, et siis laps kaks nädalat haridusasutusse ei tule. Kui tööle naasta saab testi läbimise järel, siis haridusasutustesse mitte,“ sõnas ta.
Ka tänas minister kevadel hästi hakkama saanud haridustöötajaid, õpilasi, vanemaid ja kõiki panustanuid. „Oleme uhked selle üle, et hariduse omandamine meil kevadel jätkus. Üleminek distantsõppele oli väga järsk – ettevalmistuseks oli üks päev. Arusaadavalt need esimesed päevad olid küsimusterohked. Suur kummardus kõigile,“ lausus Reps.
Minister nentis, et haridusasutustel tuleb säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel, et nakkusohu kasvades olla valmis muutma õppetöö vormi.
Foto: Haridus- ja teadusministeerium
