Möödunud kuu paistis silma süngete tapmisjuhtudega
Oktoobris pandi üle Eesti toime mitmeid tapmisi, viimaste aastate statistika on aga stabiilne ning märgatavat tapmiste arvu tõusu näha ei ole.
Kaius Mölder
Eestis on pärast 1991. aastat tapetud ja mõrvatud ligi 4300 inimest ehk samas suurusjärgus, kui elab Põltsamaa linnas inimesi.
Justiitsministeeriumi andmetel tapetakse enim inimesi terariistaga. 41 protsendil juhtudest kaotab kuriteoohver elu pussitamise tagajärjel, 19 protsenti ohvritest tapsid kurjategijad tömbi esemega, näiteks kaika või kangiga. 14 protsenti ohvritest kaotas elu peksmise tagajärjel, seitse protsenti kuriteoohvritest tapeti tulirelvaga.
2003.- 2013. aasta andmetel on Eestis vägivalla tõttu hukkunud mehi keskmiselt kaks kuni kolm korda rohkem kui naisi.
Kõige verisemaks loetakse aastat 1994, kui kurjategijad võtsid elu 426 inimeselt. Kõige ohvriterohkemad aastad jäävadki 1990. aastate esimesse poolde.
Sünge oktoober
Viimase aja statistikat täiendas 24. oktoobril Kohtla-Järvel Salu tänaval asuva maja korterist leitud vägivallatunnustega 34aastase mehe surnukeha. Politseinikud pidasid kuriteos kahtlustatavana kinni varem kriminaalkorras karistatud 39aastase mehe ning päev hiljem võttis kohus ta vahi alla.
Kuus päeva hiljem teatati politseile, et Paldiskis pandi toime järjekordne tapmine. Avalikust kohast leiti noahaavadega mehe surnukeha. Kuigi hukkunu tuvastamiseks läks tavatult kaua aega, suutis politsei siiski mehe isiku kindlaks teha ning paari päeva jooksul tabati 17aastane noormees, kellele esitati kahtlustus tapmises ja ta võeti vahi alla.
Need on vaid kaks näidet, kus teiselt inimeselt on elu võetud. Kas inimesed peaksid oma turvatunde pärast kartma või on tapmiste põhjuseks koos joomine? Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistuse vanema Rait Pikaro sõnul ei saa öelda, et tapmiste põhjuseks on alati alkohol, kuid möönab siiski, et see on läbivaks soodustavaks teguriks. „Istutakse koos, juuakse viina, varsti tuleb välja, et keegi on kellelegi võlgu või keelt kandnud ning tüli ongi majas. Halvemal juhul lõpebki olukord tapmisega,“ rääkis Pikaro.
Viimased aastad
Kuigi oktoobris pandi üle Eesti toime mitmeid tapmisi, siis viimase kahe aasta statistika on olnud üsna stabiilne ja mingit märgatavat tapmiste arvu tõusu näha ei ole. Pikaro sõnul võetakse kõikide tapmiste uurimist täie tõsidusega ning kaasatakse niipalju ressurssi, kui on võimalik.
Aastas paarikümne juhtumi uurimisel välja koorunud tapmisviisidest esimesel kohal on Pikaro sõnul peksmine ja füüsiline vägivald. Teisel kohal terariistad ja muud käepärased vahendid. Tulirelvaga tapmist tuleb ette üsna harva.
Politsei teeb asjaolud üsna ruttu selgeks ning kurjategijad pannakse trellide taha. „See, et oktoober oli tapmiste koha pealt üsna sünge, ei peaks inimesi ärevaks tegema – kõik tapmised on avastatud ja kahtlustatavad istuvad vahi all,“ sõnas Pikaro lõpetuseks.
