Multitalent Mihkel Raud kirjutas eneseabiraamatu
Mihkel Raud tutvustas Põhjakeskuse Rahva Raamatus oma vast ilmunud teost „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda”, kus autori sõnul on eneseabizhanr pea peale keeratud.
Ülle Kask
Kirjanik, muusik ja endine poliitik Mihkel Raud rääkis, et uus raamat on sarnane elulooraamatuga „Musta pori näkku“. „„Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda” on leebem, viisakam ja mitte nii tormiline, aga väga teistsugune ka ei ole.”
Praktiline teave
„Elulooraamatud olid aastal 2008 väga väärikate härrade ja prouade pärusmaa ja siis tuli üks 40aastane nolk, kes polnud veel elama jõudnud hakatagi, keeras selle zhanri pea peale ning kirjutas endast elulooraamatu,” jutustas Raud.
Täpselt sedasama tegi ta ka uue raamatuga, võttes eneseabizhanri, raputades seda korralikult ja keerates siis kõik mitu korda pea peale.
Raud on raamatus kõiki nippe ja tehnikaid illustreerinud näidetega, mis on tema elus juhtunud ja õnnestunud ning millest ta pole varem rääkinud.
„See pole mingi pihtimuseraamat, vaid ma julgen öelda, et üsna lõbus lugemine. Ise lugedes paar korda itsitasin. Kui te vähemalt ühe korra naerate, siis on juba kõik väga hästi,“ rääkis Raud. Ta lisas, et samas on raamatus palju praktilist teavet.
„Mul on ka üks salajane probleem. Te näete milline ma välja näen,” patsutas Raud kõhtu. „Mulle meeliks kaaluda 20 kilo vähem. Aeg-ajalt kaalungi, aga midagi pole teha, asi läheb käest ära. Sellest kirjutan ka oma raamatus.”
Kirjanik lahkab teoses kõiki probleeme, millega me elus kokku puutume. Olgu selleks kriitika talumine, avaliku esinemise hirm või tõik, et jätame elus mõned asjad tegemata, kuna kardame teiste inimeste arvamust.
„Seal on terve lasu praktilisi näpunäiteid, mida kõik saavad oma elus kasutada,“ sõnas Mihkel Raud.
Raamatu sünnilugu
Kirjanik rääkis ka vast ilmunud raamatu sünniloost. See sai alguse nagu paljud asjad tema elus – söögist. „Alustuseks tuleb meenutada 1990ndaid aastaid, mil Eestisse saabus omariiklus ja kapitalism. Ühed esimesed kapitalismiilmingud olid vabaõhukohvikud,” kõneles Raud. Raekoja platsile tekkis neid mitu ja üks kohvik pakkus kahte toodet: viinereid tomatitega ja lihtsalt viinereid, mis oli mõni kroon odavam.
„Üks inimene läks sinna vabaõhukohvikusse ja üritas tellida lihtsalt viinereid, mille peale teenindaja vastas, et need on otsas, aga järel on viinerid tomatitega. See on tõestisündinud lugu ja ma ei ole seda välja mõelnud,” jutustas kirjanik muhedalt.
„Kerime nüüd 25 aastat edasi,” jätkas Raud, kellele praegu meeldib söömas käia Little India restoraniketti kuuluvates söögikohtades. Rocca al Mare keskuses on ta umbes 48 korda tellinud praetud riisi, kanakastet ja kraanivett. „Kraanivesi on see, mille eest need sindrid raha küsida ei tohi,” naljatas Raud.
Möödunud aastal läks kirjanik 49. korda sinna restorani ja üritas tellida samu asju. Seepeale teatas ettekandja, et neil on uus menüü ja kraanivett enam pole. Raud mõtles, et huvitav, millega nad seal köögis küll oma nõusid pesevad.
„See oli nii naljakas lugu ja üritasin sellest tviitida,” itsitas Raud. „Nooremad inimesed saavad aru, et sotsiaalvõrgustikus on selline koht nagu Twitter, kuhu saab kirjutada lühikesi lauseid.” Raud säutsus juhtunust ja jättis naljaka episoodi sinnapaika.
Äkki helistas kirjaniku sõber ja küsis: „Kas sa Delfit oled vaadanud?” Viimases oli neutraalne uudis, et Mihkel Raud käis india restoranis, üritas tellida kraanivett, aga ei saanud seda. Sotsiaalmeedias ja anonüümses internetikommentaariumis oli aga uudis oma elu elama hakanud.
„Seal oli hoopis tõsisem lugu: riigikogu liige Mihkel Raud sisenes restorani, nõudis jumal teab mida ja kui talle seda ei toodud, korraldas skandaali, alandas ettekandjat, laamendas ja lõhkus. Ma ehmatasin totaalselt ära, sest midagi sellist polnud ju juhtunud, oli vaid väike lõbus episood,” kõneles Raud.
Kirjanik otsis seejärel restorani omaniku üles ja selgitas telefonitsi, et kõik on hästi, vesi täitsa hea ja kõik on kõige paremas korras ning nad jätsid sõpradena hüvasti.
Pool aastat hiljem helistas restoraniketi omanik Rauale ja teavitas, et talle kuulub ka üks raamatupoekett ja kirjastus, mis igal aastal ühe raamatu välja annab. Ta tegi Rauale ettepaneku raamat kirjutada. Raud tundis ennast teatud mõttes tänuvõlglasena, kuna oli pool aastat tagasi jama korraldanud, teisalt oli tal ka üks raamatumõte olemas.
Ta selgitas ärimehele oma mõtet ja too ehmatas algul natuke ära. „Kõik vaatasid mind nagu marslast, et olen täitsa lolliks läinud. Mõtlesid, et mis eneseabiraamatut sa, vaene mees, nüüd kirjutad,“ meenutas emotsionaalne Raud.
Mihkel Raud Rakvere Põhjakeskuses Rahva Raamatu poes. Foto: Ülle Kask
