Muuseumis saab kuulata Eesti perekonnanimede põnevat ajalugu

Foto: Kadri Taim, Marjo Többine, Marjo Kerjaja, Krõt Surmalik … Pildil on väljavõte Viru-Nigula kihelkonna Vasta mõisa 1835. aasta perekonnanimede paneku raamatust huvitavate nimedega.

14. oktoobril kell 11 on ajaloohuvilised oodatud Rakvere linnakodaniku majamuuseumisse kuulama Fred Pussi loengut Eesti perekonnanimedest.

Tartu ülikooli doktorant ja Eesti isikuloo keskuse juht Fred Puss tutvustab kuulajatele, kuidas eestlased on endale perekonnanimed saanud. Juttu tuleb perekonnanimede kasutuselevõtust kogu maailmas ja Eestis, pilk heidetakse ka Virumaal levinud nimedele. Fred Puss on öelnud, et meie perekonnanimed on muutunud rohkem, kui me adume ning harjunud oleme ja stabiilsuse saavutasid need alles 80 aastat tagasi.

Fred Puss räägib lähemalt ka perekonnanimede tähenduse eripäradest. Eestis 1820.–1830. aastail toimunud perekonnanimede üldise paneku käigus peab nimede tähenduse selgitamisel arvesse võtma nii piirkondlikke kui ka kohaajaloolisi eripärasid. Nimede valik on mõjutatud nimede panijatest (Põhja-Eestis tuleb tähendusi otsida rohkem saksa, Lõuna-Eestis eesti keelest) ja murdekeelest. Eesti perekonnanimede puhul paelubki Fred Pussi nende unikaalsus, mis tuleneb nii meie keelest kui ka nimepanekul kasutatud fantaasiast.

Fred Puss on Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant, Eesti isikuloo keskuse asutaja ja juht, Eesti keele instituudi leksikograaf-nooremteadur, Eesti genealoogia seltsi auliige ja veel mitme seltsi liige. Laiem üldsus teab teda ka populaarse telesaate „Sinu uus sugulane“ meeskonnast.

Kuulutaja