Muusika tõi kursusevennad taas kokku

Täna ilmub muusikaplaat koosluselt Graniidi 17, mis on nime saanud aastakümneid tagasi pedagoogilise instituudi tudengipoiste ühise elupaiga aadressi järgi. Plaadipealkiri „Kõik said tulla“ annab aga edasi selle koha hingust – maja, mis kuulis lugusid.

Liisi Kanna

Lugusid, nii muusikalises vormis kui muus… Nagu kirjutatakse plaadiümbrisel, on Graniidi 17 üks aiaga maja Tallinnas Kalamajas. 1980-ndate teises pooles andis see ulualust värvikale kogukonnale, kuhu kuulusid ka tollased muusikatudengid Peep Pihlak ja Tõnu Timm.

Maja jagunes kaheks tiivaks, üks neist Peebu ning teine tema õe Merikese pere kasutuses. Seal liikus alati põnevaid külalisi, alates Peebu ja Tõnu kaastudengitest kuni Merikese tollase abikaasa Jüri Leesmendiga seotud laulva revolutsiooni tegelasteni.

„Meie olime nooremad ja meie seltskond oli natuke teistsugune. Aga aeg-ajalt need seltskonnad ühinesid ja siis tekkis sünergia,“ rääkis Peep Pihlak, lisades, et Jüri Leesmendi sulest on ka vastse plaadi ühe loo tekst. Muus osas on plaadi lugude autor Peep Pihlak ise (ühe erandiga – laulu „Kannab pause“ kaasautoriks on tema kauaegne loomepartner Rakveres toimunud meestetantsupidude tiimist Madis Orav).

Möödunud nädalal käisid Peep Pihlak ja Tõnu Timm ehk esinejanimega Tõun ka „Terevisioon“ saates, kus samuti plaadi taustaloost juttu tehti. „See on üks vahva maja, mille seinte vahel ja tagahoovis toimus väga palju põnevat Eesti ärkamiseajal,“ rääkis sealses intervjuus Tõnu Timm, nimetades nii Toomas Hendrik Ilvese, Mart Laari, Leonhard Lapini kui Guido Kanguri nime. „Poliitikud käisid ajasid Eesti asja. Ja ma arvan, et need viis isamaalist laulu sündisid ka just sel ajal ja just seal,“ lisas Timm.

Kooslus Graniidi 17 sündis 2017. aasta suvel, mil ühisest elust Kalamajas möödunud päris palju aastaid. Võiks küsida, miks siis nüüd? „Taaskohtusime Tõuniga Rakveres, kui tegin oma aias kontserdi. Pikki aastaid ei olnud meil eriti võimalusi kokku saada, Tõnul oli oma kiire elu Jäääärega ja muu põnevaga, teda oli raske tabada. Mõtlesin, et teen kavala nipi – kutsun ta esinema, aga saan ühtlasi ta niimoodi ka inimesena kätte,“ rääkis Peep Pihlak muhedalt.

„Eks ma ise olen ka oma Rakvere tegemistega hõivatud olnud,“ nentis Pihlak, kes kodulinna naastes toimetas ansamblis Okaspendel, praegu on eestvõtjaks kultuurielu edendavas ühenduses Moonaküla Muusikaakadeemias ning õpetajaks Kaurikoolis.

„Selle nipiga saime uuesti kokku. Ja Tõnu arvas, et me võiksime edasi tegutseda, uut muusikat salvestada. Tekkis värsket energiat rohkemgi kui lootnud olin. Ja nüüd kolm aastat hiljem – plaat on valmis,“ jätkas Rakvere pillimees

Koosluse kolmandaks põhiliikmeks kutsuti samuti Jääääres tegev Virumaa juurtega Teet Velling. „Tema vanavanaisa ja vanaisa olid Sagadis sepad ning suurema osa aastast veedabki ta oma sealses maakodus,“ tutvustas Pihlak ansamblikaaslast. „Teedu-suguse mitmekülgse ja maitseka muusiku tulek bändi oli minu jaoks juba täiesti ettenägematu kingitus, teda ma ise ei tundnud varem üldse.“

Ka albumi materjal on paljuski Virumaal salvestatud. „Plaat on huvitavalt valminud, igaüks salvestas oma pesas, üle interneti jagasime helifaile. Tõun näiteks toimetas tükk aega sõbra suvilas Lahemaal,“ märkis Peep Pihlak ning lisas, et mikserdamisega tegeles ta siiski oma Tallinna kodustuudios ning viimane lihv anti lugudele vanas heas Tallinna Linnahalli stuudios Indrek Patte käe all.

Distantsilt salvestamine ei olnud aga kuidagi seotud viirusepuhanguga, plaadi loomine sai alguse ammugi enne seda. „Minu arvamust mööda oli nii isegi produktiivsem, et igaüks salvestas oma partiid ise kodus. Selline loominguline asi meie puhul võib-olla isegi edeneb kiiremini siis, kui me ei ole koos, sest kui saame kokku, siis on nii palju muud põnevat rääkida ja teha,“ lausus Rakvere muusikamees muiates.

Muidugi saadi aeg-ajalt siiski kokku ning sel perioodil sündis ka uusi lugusid. Pihlaku sõnul oli ühine elukoht Kalamajas plaadi lähtepunkt, kuid kogu album ei jää nostalgia lainesse – elu on läinud edasi. „Laulud jutustavad vähehaaval ka muudest kogemustest,“ kinnitas ta.

Üks huvitav lugude tekkimise meetod oli näiteks selline, et esmalt sündisid pealkirjad ning hiljem kasvasid sinna lood juurde. „Olime sõbra sünnipäeval ja seltskonnas jutu sees tekkisid pealkirjad, näiteks „Redeliga mees“ ja „Kohad, kus ei käida“,“ meenutas Pihlak.

Otsus ühine muusika plaadiks vormistada sündis sujuvalt ning pigem iseendi jaoks. „Nautisime seda taaskohtumist ja et meie vahel tekkis niisugune loominguline koostöö. Ega seda ju kunagi ei tea, kas pärast mitukümmet aastat hakkab haakima. Naljakas moment – nii mõnedki meie eakaaslased tähistavad, et on pöörane arv aastaid, näiteks 30, ühes bändis vastu pidanud, meie Tõuniga saime justkui tähistada, et pole juba 30 aastat koos mänginud ega bändi teinud. Aga vot enam ei pidanud vastu,“ rääkis Pihlak naerdes.

Nüüd on aga sünergia leitud ning sellega loodetakse edasi liikuda. Plaadi valmimise perioodil on antud ka kontserte ning mehed on igati valmis uuteks ühisesinemisteks – nemad saavad tulla!

Suuri veksleid küll ei jagata ent, mine tea – ehk on oodata salvestusjärgegi. „Võib-olla tuleb järgmine kord näiteks lastelauluplaat. Kunagi sealsamas Graniidi tänaval osalesime sõpruskonnaga ühel lastelaulude konkursil. Leppisime omavahel kokku, et iga mees teeb ühe laulu. Kõik olid toredad lood ja osa nendest elab uhkesti edasi,“ rääkis Pihlak. „Me küll ei saavutanud konkursil midagi, aga meie eesmärk oligi see, et omal oleks fun. See on alati põhiline motivaator olnud,“ lisas pillimees lõpetuseks.

Graniidi 17 moodustavad (vasakult) Jäääärest tuntud Tõnu Timm ja Teet Velling ning Rakvere pillimees ja -õpetaja Peep Pihlak. Foto: Alex Tervinsky