Muutub surmaga seotud asjaajamine
1. juulist hakkavad kohalike omavalitsuste asemel surmasid registreerima meditsiiniasutused. Eesmärgiks on muuta kogu surmaga seotud dokumentatsioon paberivabaks.
Liisi Kanna
Juulikuust pole lahkunu lähedasel enam tarvidust surma registreerimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, sest surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja. Sellise seadusemuudatuse eesmärgiks on surmaga seotud asjaajamise lihtsustamine.
„Kui seni pidi inimene lähedase surma korral matuse-, pärimis- ja muude vajalike tegevustega alustamiseks pöörduma esmalt tervishoiuteenuse osutaja poole ning siis kohalikku omavalitsusse, kus registreeriti surm ja anti surmatõend, siis juulikuust saab esmase surmatõendi tervishoiuteenuse osutajalt ning kohalikku omavalitsusse minema ei pea,“ ütles Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
„Niigi raskel ajal on inimese jaoks oluline, et asjaajamist ja käimisi oleks võimalikult vähe,“ lisas Pungas.
Elektroonilise andmevahetuse käivitamisega peaksid surmaga seotud andmed jõudma kiirelt rahvastikuregistrisse ning surma põhjuste registrisse. Ajakulu vähenemise kõrval välditakse sellega olukordi, kus lähedased peavad maksma riigile tagasi surnule väljamakstud toetusi või pensioni. Surma põhjuste registri elektroonseks muutumise üheks eesmärgiks on ka parandada selle andmete kvaliteeti.
Rakvere linnavolikogu viimatisel istungil olid kõne all muudatused, mida see omavalitsuse töösse toob. „Surma fakti andmeid hakkab rahvastikuregistrisse edastama edaspidi meditsiiniasutus, kohalikes omavalitsustes lõppeb surma registreerimise pädevus. Erandjuhtudel saab seda siiski maakonnakeskuse kohalik omavalitsus teha,“ selgitas Rakvere abilinnapea Triin Varek.
Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi surma registreerimise lihtsustamise ühisprojekti kaugem eesmärk on muuta kogu surmaga seotud asjaajamine paberivabaks. Varek märkis, et muudatuste tulemusena ei väljastata tulevikus enam ka surmatunnistust nagu seni– surma fakti kontrollitakse rahvastikuregistri kaudu. Seetõttu tuleb uuendada ka Rakvere linna matusetoetuse maksmise korda.
Varek rääkis, et surmatunnistuse olemasolul eeldati, et isik, kellele see väljastati, korraldab ka matused. Muudatuste kohaselt on edaspidi matusetoetust õigus taotleda matuse korraldajal, kes kinnitab avalduses, et kannab matusega seotud kulud. Lisaks ei märgita enam toetuse saamise avaldusse surmatunnistuse numbrit. Volikogu võttis muudatused ka kohe samal istungil vastu.
Kui inimene on surnud enne 1. juulit 2019, siis tuleb matmiseks vajaliku surmatõendi saamiseks minna kohalikku omavalitsusse, pärast 1. juulit saavad surnu lähedased surmatõendi tervishoiuasutusest.
