Näitlejanna Jaune Kimmel: olen pealehakkaja!

Alates sügisest liitub Rakvere Teatri trupiga Jaune Kimmel, kes sai äsja kätte näitlejadiplomi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast. Näitlejatar mängib ka uues suvetükis „Viimane võllamees“.

Tõnu Lilleorg

Jaune, kes te olete ja kust tulete?

Olen 22aastane neiu, kes on pärit Türilt, pisikesest Eesti linnast. Juba lasteaias meeldis mulle väga esineda ning edaspidi see tunne kasvas. Esimesed seitse eluaastat veetsin Tallinnas, siis pidime kolima Türile, kus algul oli minu jaoks kõik täiesti uus, ma ei tundnud kedagi. Mul väga vedas algklassi õpetajaga, kes pani mind näiteringi ja viis meid teatrisse. Väiksena meeldis mulle ka mängida oma toas, kus suutsin luua endale tohutu maailma.

Kas peale keskkooli oli selge, et tahate näitlejaks saada?

Jaa! Nüüd akadeemia lõputööd kirjutades leidsin oma neljanda klassi loovtööde vihikust sissekande, kus seisis: tahan saada heaks näitlejaks, aga sinnamaani on veel pikk maa. Keskkoolis teadsin juba kindlasti, et tahan õppida Viljandis Kalju Komissarovi pärast ja õnneks sain ka kohe sisse. Praegu, kui kool läbi saanud, on tunne, et neli seina murtakse su ümbert ära, keegi ei turva enam. Tuleb astuda elukooli.

Mis on teile Rakveres silma hakanud ja kas olete jõudnud linnaga juba pisut kohaneda?

Minu jaoks on väga koomiline ja omamoodi ilus siin linna serval üksteise kõrval olevate asutuste kooslus. Teater, ööklubi ja linnus on ühel piiril ja esindavad niivõrd erinevaid ajastuid. Teater kui ajatu koht, seejärel tänapäevane ja siis ajalooline.

Rakveres olen avastanud kaltsukaid, mis mulle väga meeldivad ja „Pätsi“ kohvikust raudteejaama lähistel ostan imemaitsvaid koogiservi, mis on rahakotile hoopis vähem tüli tegevad.

Ma arvan, et kohanemine võtab palju aega, sest Viljandisse jääb nii palju, sealne meeletu ilu. Kui koolis oli pingeline aeg, sai alati minna lossimägedesse, järve äärde – seal sa justkui puhastud. Ning kogukonna tunne on tänu tudengitele Viljandis meeletult suur.

Ehk ma pole Rakveret veel piisavalt avastanud, samas siinse teatri inimesed on võtnud mind väga lahkelt vastu. Lisaks on tore tulla koos kahe kursusekaaslasega: Grete Jürgenson ja Märten Matsu. Mul on nii palju oodata ja anda. Kõik on uus – Rakvere on uus ja teatrisse tuleb uus kunstiline juht.

Teile meeldib uusi asju proovida?

Ikka. Mõnikord tuleb mõte, mida tahaks kohe teostada. Näiteks hommikul mõtlen, et lähen sõidan randa, või koos mõne kaaslasega tekib idee, et läheme kohe praegu Soome ja nii ongi. Ma olen ikka pealehakkaja. Mõnikord, kui olen väga väsinud, võin ka voodis lebotades mõelda end kuhu iganes ja niimoodi patareisid laadida. Näitlejatöös tahan saada palju eriilmelisi kogemusi, ka väljaspool lava – seriaalides, filmides. See huvitab mind samuti väga.

Loobus vanas kuivatis mängitakse„Viimast võllameest“, kus kehastate tagasihoidlikku ja nutikat neidu. Millised on muljed, nii kohast kui rollist?

Kuigi kiviseinte vahel on üsna jahe, on koht tore, nagu ikka suvelavastustel. Kuna minu dublant Lisete on samast Loobu külast pärit, oleme sealkandis ringi sõitnud ja uudistanud, Loobu jõgi on ilus.

Rolli loomisel olen võtnud palju iseenda pealt, sest see roll peab olema eluline. Shirley on erinevalt minust küllaltki introvertne ja ta väärtustab teistsuguseid asju, kui näiteks ta ema. Tüüpilise pubekana võtab ta kõik emotsioonid endasse.

Mis teile ühiskonnaelus korda läheb?

Näiteks lugesin äsja artiklit, kuidas üks õpetaja pidi koolist lahkuma, sest ta võttis ühel poisil natist kinni ja talutas uksest välja. See artikkel ajas mind marru. Ma mõistan õpetajate olukorda väga hästi ja kui antaks valida, oleksin kahe käega õpetajate poolt. Tänapäeval on õpetajad ilma kaitseta jäetud. Võiks teadvustada, et kui sa ei taha ise õppida, siis ära sega teistel õppida ja lastagu õpetajatel õpetada. Lastele tuleks õpetada elulisi väärtusi.

Noor näitlejatar Jaune Kimmel tuleb tööle Rakvere Teatrisse. Foto: Helen Solovjev