Neitsi Maali laureaadid– tasuta vaatamiseks

Neitsi Maali on Eesti Filmiajakirjanike Ühingu poolt välja antav filmipreemia, millega pärjatakse kord aastas parimat filmi. See on vanim kohalik filmiauhind, mis anti esmakordselt välja 1994. aastal, seega sel aastal saab Maali juba 30-aastaseks.

Margit Adorf

Eesti filmide andmebaas-portaalis Arkaader saab nüüd vaadata 18 linateost, mis on aegade vältel pälvinud Neitsi Maali preemia, seda täiesti tasuta. Miks neid ainult 18 on ja mitte 30? Paraku seetõttu, et kõiki filme ei ole filmiarhiivist olnud võimalik digiteeritud kujul kätte saada, kuid olemasolev valik annab siiski läbilõike preemiafilmidest alates 1995. aastast, mil Neitsi maali noppis Hardi Volmeri täispikk mängufilm „Tulivesi“, mis räägib piirituse smugeldamisest kuiva seaduse aegu. Siit edasi mainin vaid neid filme, mis on Arkaaderi tasuta filmiriiulil praegu vaadatavad.

1996. aasta Neitsi Maali anti Priit Pärna ja Janno Põldma joonisfilmile „1895“. See teos valmis filminduse 100. aastapäevaks. Kunstiline animafilm on 30 minutit pikk ja see noppis mitu preemiat ka rahvusvahelistelt festivalidelt, sealhulgas peapreemia Zagrebi maailma animafilmide festivalilt. See on üsna hoogne ja tihkelt sümboleid täis pikitud animatsioon, mis pakub kindlasti elamuse nii neile, kes huvituvad filmiajaloost, kui neile, kellel pole sellest halli aimugi.

2000. aastal sai Neitsi Maali preemia lastele tehtud täispikk joonisfilm „Lotte reis Lõunamaale“, autoreiks Janno Põldma ja Heiki Ernits. Lotte sarja esimene film pälvis ka Kultuurkapitali aastapreemia. Tänasel päeval pole vist Eestis küll kedagi, kes poleks kuulnud midagi Leiutajateküla Lottest ja tema reisidest.

2003. aastal sai preemia Sulev Keeduse mängufilm „Somnambuul“, mis on omamoodi Eesti filmide etalon, see on täis kaamost ja meeltesegadust, udu ja kurblikke viiuleid, hüljatust ja valu. See on ilmselt see film, mis on silme ees siis, kui räägitakse eesti filmist kui millestki masendavast. Igal juhul on „Somnambuul“ omaette kunstiteos, mis väärib vähemalt korra vaatamist, kui te pole seda veel näinud. Peaosades Katariina Unt ja Evald Aavik. Film jutustab 1944. aastast, mil venelased hakkavad valguma Eestisse.

2004. aastal sai Neitsi Maali preemia skandaalse tandemi Rain Tolgi ja Ken Saani loodud Esto TV komöödiadokk „Vali kord!“ Filmi soundtrack väärib omaette mainimist, sellele andis panuse ka räppar Chalice. Kui te ei ole miskipärast kõnealust filmi näinud, tahaksite saada lõuatäie naerda ja täiesti hullumeelse absurdihuumori laksu, siis peate seda filmi vaatama. Näete ka palju tänaseid poliitikuid, kes filmis mitukümmend aastat nooremad, muuhulgas näete seal noort Urmas Reinsalu, kes on sattunud provotseeritud homoparaadile ResPublica koosolekule. Film on provotseeriv ja põhiteemaks poliitsatiir Borati-filmide maakootud võtmes. (Olgu öeldud, et Borati filmid valmisid paar aastat hiljem, enne oli Esto-TV).

2006 ja 2007 pälvis Neitsi Maali oma tugevate Eesti kirjandusklassika ekraniseeringutega režissöör Veiko Õunpuu, filmidega „Tühirand“ ja „Sügisball“. 2007. aastal anti preemia kahasse, tiitli sai ka Sulev Keeduse dokumentaalfilm „Jonathan Austraaliast“. Õunpuu preemiafilmidest on Arkaaderis esindatud ka mustvalge filmiklassika, tsitaaditiine „Püha Tõnu kiusamine“, mida kas armastad või vihkad. Õunpuu on üks kõige rohkem Neitsi Maalisid noppinud režissööridest ja tema filmidest on esindatud veel 2020. aasta mängufilm „Viimased”“ mida saab nimetada põhjamaiseks vesterniks ja mille tegevus toimub Lapimaal.

2010. aastal noppis Neitsi Maali taas animafilm, Mati Küti „Taevalaul“. Peab tunnistama, et see on küll üsna nišipubliku jaoks mõeldud, aga miks mitte end proovile panna sellegagi.

2011. aastal sai preemia Jaan Tootseni dokumentaal „Uus Maailm“, mis räägib Tallinna samanimelise linnaosa kogukonna tekkest ja katsumustest. Siin saab näha tänast Tallinna bürokraatpoliitikut Hannela Lippust, kes filmis veel oma boheemlasperioodi läbi elab.

2012. aasta Neitsi Maali said taas kaks filmi, Hussari „Seenelkäik“ (ei ole nähtav) ja Sulev Keeduse dokumentaal „Varesesaare venelased“ (on nähtav), mis räägib Narvas elavate noorte venelaste eluheitlustest, alkoholismist ja narkomaaniast. Valus laks, mõtlemapanev vaatamine.

Tumemeelsetest filmidest on veel esindatud 2017. aastal parima filmi tiitli noppinud režissöör Rainer Sarneti „November“, mis on Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp“ sünges võtmes ekraniseering.

Kirjandusteoste põhjal vändatud filmidest saab vaadata veel 2019. aastal Neitsi Maali pälvinud režissöör Tanel Toomi Tammsaare-ekraniseeringut „Tõde ja õigus“. Kõige värskem Arkaaderi tasuta Neitsi Maali riiulil vaadatav film on 2022. aastal võitnud Kaupo Kruusiaugu portreefilm saksofonistist Mariast „Machina Faust“.

Kuigi see kureeritud kogu ei ole täielik aasta parimate filmide kollektsioon, siis saate ikkagi päris korraliku ülevaate headest Eesti filmidest läbi mitme aastakümne.

Otselinki ma Arkaaderi kogule anda ei saa, kuna seal tekib aadressribale pikk tähtede ja numbrite kombinatsioon, aga juhendan, kuidas neid tasuta filme üles leida. Esmalt mine oma arvutis veebilehele arkaader.ee. Nüüd vaata üles menüüribale, kliki sinna, kus on kirjutatud „Kureeritud kogud“. Ja seal ongi valik „Neitsi Maali laureaadid, tasuta“. Soovitan vaatamist alustada esimesel võimalusel, kuna Arkaaderi tasuta filmide valik on ajas muutuv.