Neljarealised maanteed saavad reaalsuseks

Küllap on enamik autojuhte kogenud, kuivõrd tavapärased on Eesti liikluses ohtlikud möödasõidud ja muud manöövrid, mis võivad lõppeda traagiliselt. Eriti ilmekad on näited meie põhimagistraalidelt Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva maanteedelt. Valitsus võttis hiljuti vastu riigiteede teehoiukava järgmiseks kümneks aastaks, mis näeb ette konkreetset plaani nende kolme põhimaantee väljaehitamiseks.

Selle järgi saaks Tallinnast Pärnusse ja Tartusse mööda 2+2 maanteed hiljemalt 2030. aastal. Tallinnast Narva aga loodetavasti viis aastat hiljem. Mõistagi tahaks ka tänane valitsus ehitada need neljarealised teed valmis võimalikult kiiresti, kuid peame lähtuma riigi rahalistest võimalustest. Palju on räägitud ka sellest, et Eesti suuremate linnade vahelised teed tuleks valmis teha laenu toel, kuid paraku praegune riigieelarveraamistik seda ettepanekut ei toeta.

Head ja kiired ühendused peavad olema riigi prioriteediks ning kahtlemata täidavad neljarealised põhimaanteed seda eesmärki. Esiteks tõstab see liiklusohutust, sest paljude õnnetuste põhjuseks on just sõiduki kaldumine vastassuunavööndisesse või siis ebaõnnestunud möödasõidud. Teiseks oleks see positiivne regionaalmeede kogu Eestile ning tegelikult väheneb oluliselt ka sõiduaeg erinevate linnade vahel.

Siinkohal saan tuua hea näite enda kogemusest. Kuna pean töö tõttu pidevalt Tallinna ja Rakvere vahet sõitma, siis on neljarealine maantee muutnud kahe keskuse vahel liikumise üsna hõlpsaks ja mugavaks. Usun, et paljud virukad jagavad minuga selles osas sama meelt.

Lisaks huvitab kõiki sellel suunal liiklejaid kindlasti küsimus, millal valmib Aaspere ja Haljala vaheline teelõik. Pikka aega inimestele meelehärmi valmistanud 11,6 km pikkusel teelõigul käib hetkel vilgas ehitustegevus ja kuigi ehitus on pisut veninud, siis saan kõigile kinnitada, et praeguse prognoosi kohaselt saab see hiljemalt novembriks valmis.

Mõistagi oleks võinud neljarealised teed olla juba ammu valmis, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Hiljuti avaldatud teehoiukava näitab selgelt, et praegusel valitsusel on selge nägemus ja pikaajalised eesmärgid, mille poole soovivad kõik valitsuskoalitsiooni liikmed ühiselt püüelda. Samasugusest mõttelaadist oleksid võinud lähtuda ka mitmed eelmised valitsused, kelle juhtimisel pole kõik nii libedalt läinud. Lisaks otsustati minna kergema vastupanu teed ning panustada 2+1 maanteede ehitusse, mis võibolla paberi peal tundub küll hea idee, kuid näited reaalsest elust seda ei toeta.

Võtame näiteks Tallinn-Pärnu suuna, kuhu neid on rajatud mitmeid. Kitsad ja lühikesed möödasõidulõigud soodustavad juhte tegema ohtlikke manöövreid, rääkimata sellest, milliseks kujunevad autode kiirused aeglasematest sõidukitest möödudes. Seega pole ma nõus inimestega, kes väidavad, et tegu on hea alternatiiviga 2+2 maanteedele. Kõike ei saa mõõta rahas ja kui neljarealised maanteed aitavad muuta Eesti teed ohutumaks, siis minu hinnangul ei saa siin olla teisipidi mõtlemist.

Küllap huvitab kõiki inimesi ka see, mis saab kruusateedest. Valitsuse pikaajalisem eesmärk on muuta järgmise kümne aastaga tolmuvabaks need teed, mille liiklussagedus on vähemalt 50 autot ööpäevas. Kahtlemata on tegu suure ettevõtmisega, sest sedalaadi teid on Eestis umbes 2000, kuid kavatseme nende tolmuvabaks muutmisesse suhtuda täie pühendumisega. Võib öelda, et esimese jõulise sammu selles suunas astume juba tänavusel aastal, kui valitsus on otsustanud kruusateede katete ehitamiseks suunata kolm korda rohkem vahendeid.

Kruusateede mustkatte alla viimine pole eluliselt oluline ainuüksi kohalikele inimestele, vaid maapiirkondadele tervikuna. Suvel treppis ja varakevadel porimülkaks muutuvad kruusateed on just üks nendest põhjustest, miks noored ei soovi rajada oma kodu maapiirkonda. Lääne-Virumaal pole kruusateede osakaal küll nii suur kui Kagu-Eestis või Viljandimaal, kuid kahtlemata ahendavad kehvad teed piirkonna arengut.

Kokkuvõttes liigume igal juhul õiges suunas. Vahepeal tundus, et neljarealised teed võivadki jääda vaid unistuseks, kuid nüüd usun, et kindla plaani järgi tegutsedes oleme võimelised ettevõetud eesmärgid realiseerima.

Siret Kotka,

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees